Lugeja teab: majapidamisraamatust on abi!

 (21)
Jaga kogemusi!
Lugeja teab: majapidamisraamatust on abi!
Scanpix

Uus raha on raske — see on üks esimesi emotsioone, mida Naisteka lugejad kogenud on. Raske sõna otseses mõttes, sest rahakott ei mahu enam kinni ja taskupõhjad kuluvad auku. Kuid raske on ka majanduslikumas mõttes — kuidas ikkagi nii toimetada, et kuu lõpuks näpud põhjas pole? Kogenumad kinnitavad, et muretsemiseks pole põhjust.

Vikerraadio suhtlussaade Mis mõttes keskendus sel nädalal muuhulgas ka euroraha teemale. Räägiti majapidamisraamatutest ja jagati kogemusi. Kõrva jäi kuulajate optimism ja suhtumine.

Ly: Euroga toime tulemiseks soovitan korraks maha istuda ja teha arvestused kõige pealt kroonides — palk või pension miinus maksud ja see summa, mis plaanitud säästudena kõrvale panna ja siis peaks järgi jääma summa, mis jääb elamiseks. Ja nüüd jagada neljaks, iga nädala peale oma summa — ja oma toidukorvi maksumust peaks igaüks ikka teadma. Nüüd arvestada see eurodesse. Ja enne poodi minekut mõelda valmis, palju ma see nädal ja seekord poes kulutada saan

Andrus: Arvan, et pered ei saa ilma eelarveta; seejuures sõltumata sissetulekute suurusest.
Mina koostan oma pere eelarveid kuude kaupa ja korraga kvartaliks juba aastaid. See lubab vältida ootamatusi!
Igal perel on püsikulud: laen, liising, küte, elekter, laste õppimine, riiete ostmine, majapidamine, telefonid, reserv ettenägemata kuludeks jne. Panen arvutisse ühele poole tulud ning teisele poole kulud, seejuures üsna üksikasjalikult. Täidad oma eelarvet ning probleeme pole!
Pere eelarve koostamist on juba ammu-ammu soovitanud majandustegelased.
Minule soovitas niisugust asja tuttav rootslane juba üle 10 aasta tagasi.

Marje: Pean nn. majapidamisraamatut juba 7-8 aastat. Tol ajal tekkis tunne, et ei oska planeerida ja tegin lihtsa variandi: väljaminekud kahes veerus, neist üks toidukaubad, teine kõik muu (maksud,kingitused jne) ja kausta tagaküljel sissetulekud.algul tundus tüütu,aga uskuge — sellega harjub üsna ruttu,julgen öelda: kõige rohkem 1,5-2 kuud, kuid kulud-tulud on kontrolli all, miinustesse satun väga harva. Poest toon kõik tšekid koju, ja kui sularaha on siis, vahel märgin rahakoti seisu hommikul üles. Väga hea meetod (minu puhul).

Voh: Eelarve kohta aga niipalju, et seda ei ole vaja üksipulgi sugugi koostada. Tuleb pere rahad ühte kotti panna ja kuu aja peale päevade kaupa ära jagada. Kui päevas saab kulutada 20 eurote ca 300 krooni, siis tulebki nii teha. Muidugi tuleb enne seda kõik vältimatud kulud (üür küte, elekter, ajalehed, kindlustused jne) maha arvata.
Paljude inimeste viga ongi selles, et nad elavad peresiseselt igaüks oma rahakoti peal ja kaitsevad seda kiivalt. Pere peab ikka oma kulusid koos ja ühe summa pealt arvestama ning iga väljamineku omavahel kokku leppima ja ühiselt tegema.

Milline on sinu uusaastalubadus oma rahakotile?

Uue aasta saabudes on meil kombeks lubadusi anda — hakkan sporti tegema, lähen õppima, võtan kaalust alla. Üks isiklikest lubadustest võiks olla seotud ka oma rahaasjade luubi alla võtmisega, et 2011. aasta lõppeks majanduslikult edukamalt kui oli seda 2010, kirjutab portaal minuraha.ee.

Mõtle, milline neist võiks olla sinu uusaastalubadus?

  • Vaatan üle oma teenustelepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades panga- ja kindlustuslepingutega.
  • Alustan isikliku või pere-eelarve koostamisega.
  • Alustan säästmisega.
  • Kui juba säästan, siis suurendan igakuist säästmiseks mõeldud summat.
  • Kui vajan mõnda panga- või kindlustusteenust, võtan alati aega erinevate pankade või kindlustusseltside pakkumiste võrdlemiseks ja alles siis otsustan.

VAATA KA kuidas teha pere-eelarve