Politsei vorm see minu teada ei olnud. "Mis sa mõtlesid, et sa ei peagi maksma või?" jätkas mees.

Lugesin õla pealt kirja "rajavartio". Ma küll ei teadnud selle sõna tähendust, aga vorm oli roheline, asusime sadamas ja "raja" tundub, nagu see võiks tähendada piiri, nii et panin pildi kokku: piirivalve!

Mina ei saanud aru, mis raha nad tahavad. Tekkis küsimus, kas Soomes on vahepeal kehtestatud mingi habememaks või midagi taolist.

"Küll sa tead, mis raha! Kui ei maksa, siis lähed vangi!" ei olnud mehe seletusest suurt abi.

Hakkasin siis äraarvamismängu mängima ja mõtlesin kõik võimalused läbi. Meenus, et mul oli Soomes kaks maksmata trahvi. Selgitan, kuidas ma need sain.

1. Viis aastat tagasi elasin Espoos. Ühel õhtul võtsime kaaslastega napsu. Mul tuli koduigatsus peale ja mõtlesin, et helistan naisele, aga kõneaeg oli otsas, nii et tuli minna tanklasse seda juurde soetama.

Poolel teel sõitis üks eraauto mulle peaaegu otsa. Autost väljusid erariietes inimesed, jooksid mu pikali, panid mul käed raudu ja võtsid mu endaga kaasa. Küsimustele nad ei vastanud. Mõtlesin, et äkki mingid vägivaldsed marurahvuslased või ehk on mind kellegagi segamini aetud.

Kui olime 20 minutit sõitnud, siis peatusime ühe maja juures, kus üks sõiduauto oli külili. Kõrvalistuja käis korraks väljas, seejärel sõitsime edasi. Pool tundi hiljem polnud nad endiselt ennast tutvustanud. Mõtlesin, et mind viiakse metsa ära ja nüüd on lõpp käes. Siis aga keeras auto ühe maja taha pimedasse ja jäi seisma.

Sõitsime liftiga paar korrust ülespoole. Hammustasin läbi, et mind on toodud kainestusmajja, aga miks mind tänavalt ära rööviti, jäi selgusetuks.

Hommikul tuli minu juurde uurija, kes tahtis, et tunnistaksin üles, et mina keerasin selle auto külili. Ütlesin, et ma ei oska soome keelt. Paar tundi hiljem toodi tõlk. Siis sain lõpuks aru, et selle auto, mille juures me vahepeal peatusime, oli külili keeranud mingi mees, kellel oli samasugune pusa nagu minul ja kes põgenes sündmuskohalt.

"Nagunii sina tegid. Võta omaks, siis saad koju," kõlas soovitus. Mina ei võtnud midagi omaks, aga lasti ikkagi välja ja öeldi, et kindlustus saadab arve.

Ma ei suutnud seda jama tõsiselt võtta ja unustasin selle peagi üldse ära. Aasta hiljem sain Helsingis puhumisreidi käigus kohtukutse. Ma ei läinud kohtusse, sest polnud midagi valesti teinud.

2. Kolm aastat tagasi käisin paarimehega pärast sauna elukoha kõrval baaris õlut joomas. Enne kõrvalmaja viiendale korrusele koju minekut tegime väljas suitsu. Kohale saabus politsei, kes küsis meilt isikutunnistusi. Ütlesime, et elame siinsamas ja juhtisime tähelepanu sellele, et oleme plätudes.

Nemad käskisid dokumendid ikkagi ära tuua. Läksin närvi ja nähvasin midagi sellist nagu "mis mõttes kes ma olen?!" Ilmselt nähvasin natuke liiga kõvasti, sest mind pandi kuuti ja öeldi, et jaoskonnas tehakse kindlaks, kes ma olen. Jaoskonnas kästi taskud tühjaks teha ja öeldi, et jään ööseks sinna.

Mina vastasin, et ega ikka ei jää küll ja et ei käi need asjad niimoodi, et võtate inimese koduukse eest kaasa ja pistate ilma põhjuseta pokri.

Seepeale hakkas üks politseinik ise mu taskuid tühjendama. Lükkasin tema käe ära, aga siis tuli kaks politseinikut juurde ja mind murti maha. Hommikul anti asjad tagasi koos kahe trahviga: üks oli selle eest, et olin politseiautos mingi plastikust detaili ära lõhkunud, teine, või vähemalt nii ma oletasin, oli siis ilmselt selle Espoo asja eest.

Lisaks taheti esitada süüdistust politsei ründamise eest. Ütlesin, et lõpetage naljad, seina peal on ju kaamera, kust on väga hästi näha, kes keda ründas. Seepeale võeti see paber tagasi ja kästi lahkuda.

Kuid nüüd tagasi sadamasse: ütlesin, et aiman vist, mis rahadest on jutt, aga minul niisugust raha ei ole. Vastati, et "maksa 240 euri või lähed kinni!" ning hakati mu kotti puistama. Otsisid vist süüa, sest maru näljased näod olid peas.

Ütlesin, et ma ei kavatse midagi maksta ja küsisin, millise paberi alusel seda nõutakse ja kes nad üldse on. Ütlesid, et kutsuvad politsei. Vastasin, et lasku käia. Kuulsin raadiosaatjast, et politseile teatati, et kinni on peetud tagaotsitav. Mõtlesin, et mis kuradi tagaotsitav ma olen, kui ma olen neli kuud sõelunud edasi-tagasi ja seni pole kedagi huvitanud.

Politsei hakkas ajama sama 240 euro juttu. Soovitasid helistada kellelegi, kes tooks raha, et mind vabaks osta. Ütlesin, et mul pole kellelegi helistada. Viidi jaoskonda, kus selgus viimaks, et mul on vanast ajast maksmata trahv 240 eurot ja uuem trahv 160 eurot, millega on veel kaks nädalat aega.

Selgitasin, et raha mul ei ole ja keegi seda mulle ei too ka, aga olen Soomes ametlikult tööl, saan neljapäeval avanssi võtta ja trahvid ära maksta. Vastati, et "siis lähed vangi" ja sinna mind viidigi. Võeti kõik asjad ära ja anti vanglariided vastu.

Hommikul viidi mind bussiga teise vanglasse. Keegi ei öelnud, kui kauaks. Mõtlesin, et üle 48 tunni ikka ilma kohtuta inimest kinni ei hoita, aga eksisin – oli juba kolmas päeva ja ikka hoiti. Naisele ega tööandjale helistada ei saanud.

Kui pühapäevast oli saanud kolmapäev, siis täitsin mingi avalduse, et vangla direktori jutule pääseda. Küsisin, kas mingit kohut ei peetagi ja kaua ma siin üldse pean olema. Sain vastuseks, et juhul kui keegi esimese viie päeva jooksul mind välja ei osta, siis pean kaks nädalat istuma, et võlg tasa oleks.

Kuna pidin neljapäeval avanssi saama, siis küsisin, kas võin ise maksta, sest keegi ju ei teagi, et ma siin olen. Õnneks lubati mul järgmisel päeval kahe vangivalvuri saatel pangaautomaadis käia. Raha pidin kohe sealsamas ära andma. Kui tagasi jõudsime, lasti poole tunni pärast välja.

Sain ka tšeki, et olen midagi ära maksnud, aga mille täpselt, seda võin tänaseni ainult oletada. Järgmisel päeval panin töö juures lahkumisavalduse lauale ja sõitsin Soomest ära. Enam oma jalga sinna elus ei tõsta.