Veetsime sõbrannaga mõnusat pühapäevaõhtut, järgmisel päeval oli tööpäev ja ruttasime koju. Käisime veel poest läbi ja siis tuli sõbrannale, kes oli roolis, kõne ning ta peatas auto teeserva, kuni sai räägitud, ja jätkasime teed.

Kui jõudsime Väike-Maarjasse, sõitis meile vastu politsei, kes meie autot nähes otsa ümber pööras ja meile järgnes. Peatasime auto ja politseinik palus autojuhil puhuda.

Arvasin, et ehk see on mingi rutiinne kontroll (ehkki miks pühapäeva õhtul?), kuid ei, tuli välja, et keegi oli meie peale kaevanud. Kui politseinik joovet ei tuvastanud, siis ta teatas, et nad olid saanud telefonikõne, et Tamsalu poolt sõidab Väike-Maarja poole kahtlane auto ja nimetas ka numbrimärgi. Helistaja avaldas ka arvamust, et autojuht on purjus.

Minule oli selline kõne üllatuseks. Sain isegi veidi vihaseks, sest ma ei kujuta ette, et oleks veel korralikumalt võimalik sõita, kui meie tegime. Sõitsime stabiilselt, otse ja rahulikult. Võibolla häiris kedagi, et sõitsime liiga aeglaselt ja läks närvi ning helistas politseisse. Või tundus talle tõesti nii aeglane kiirus, mis jäi õige pisut alla lubatu, kahtlane.

Mu sõbranna võttis asja õnneks väga rahulikult ja oli pigem rahul, et inimesed hoolivad ja teatavad ning et politseinikud olid viisakad. Siinkohal tahaksin aga mainida, et talvel, kui ta libedate teeolude tõttu on lumehange sõitnud, ei ole talle keegi möödasõitjatest appi tulnud - mitte kedagi ei huvita.

Mis toimub sellise inimese peas, kes stabiilselt sõitva inimese sõidustiili peale politseisse kaebava kõne teeb? On see ehk püüd iseendalt tähelepanu ära tõmmata?