Lugeja: riik ja soojatootjad tahavadki kütta kalli kütusega

Viimasel ajal kirjutatakse väga tihti kütte kallinemise teemal. Nutavad kõik ja tekib mulje, et perspektiiv on must ja väljapääsu pole. Kas nii on? Tegelikult see ei ole nii, ainult meie riigis ei tee mitte keegi mitte midagi olukorra parandamiseks.

Näiteks juba terve aasta ma otsin võimalust käivitada tehnoloogiat, mis võimaldab toota rehvidest ja plastikust vedelkütust, mida on võimalik kasutada katlamajades nagu kütteõli. See kütus maksab kaks korda vähem kui olemasolev kütteõli. Olen proovinud võtta ühendust meie vallavalitsustega, saatsin kõikidele kirja, mitte ühtegi vastust. Proovisin isegi võtta ühendust meie kütuseliiduga (naiivne inimene). Seal loomulikult ei olda huvitatud sellest, et meil oleks odav kütus.

Teine teema - biogaas. Näiteks Saksamaal on umbes 18 protsenti tarbitud gaasist on biogaas ning toodetud kohapeal. Kui palju toodetakse biogaasi Eestis, kus on 4-5 biogaasi jaama. Võib-olla keegi ütleb, et meie kliima tingimustes biogaasi tootmine on mõttetu, kuna tasuvus on väike. Jah, osaliselt nii on, kuid kui meie riigil oleks selle vastu huvi, oleks võimalik seda doteerida, siis tekkiks hoopis teine pilt. Kuidas meie sõltumatus Venemaalt (Gazpromist), miks nii palju jutuajamist ja mitte ühtegi liigutust?

Me raporteerime ilusti, kui alustatakse prügipõletamisjaama ehitamist, ehkki see tehnoloogia on vananenud juba 20 aastat tagasi. Prügi on liiga väärtuslik tooraine ja selle põletamine on sama otstarbekas nagu nafta põletamine soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kas te olete kuulnud, et keegi kuskil nii teeb. Mina ei ole, aga meil Eestis see on „tipptasemel tehnoloogia“. Prügi põletamise gaasi mõju meie keskkonnale on eraldi teema.