Lugeja: poeketid kasutavad tarbija eksitamiseks üha jultunumaid nippe
Toidupoodide võitlus klientide pärast on väga tihe. Sellest annavad aimu grandioossed kampaaniad, mida näidatakse televiisorist söögi alla ja söögi peale. Kõige otsesem meede ongi suured allahindlused toidu- ja esmatarbekaupadele. Lisaks veel kliendikaardi programmid ja boonused.
Näiteks Rimi käive oli 2011. aastal 351 miljonit eurot. See annab aimu, et tegemist pole mitte väikese äriga. Kuna Eesti turg on piiratud ja käib pidevalt klientide ümberjagamine, siis seda enam on võitlus klientide pärast armutu. Kliendi jaoks on see hea. Mida rohkem allahindlusi erinevates kauplustes, seda odavamalt saab toidukorvi kätte. Kahjuks kasutavad toidukauplused ühe enam trikke, et müüa näiliselt odav toode ikkagi maha tema esialgse hinnaga.
Ilmselt põhiline ja kõige levinum on suured kollased ja punased hinnasildid, mis nagu tähendaks, et toode on väga soodne ja allahinnatud kuigi tegelikkuses on hind sama, mis enne "allahindlust" ja lihtsalt hinnasildi kaubanduslik välimus on läinud atraktiivsemaks. Leiab ka erinevaid uurimusi, millest tuleb välja, et inimesed kipuvad ostma pigem tooteid, mis on punase hinnasildiga, kuigi sellel ei pruugi olla toote hinnaga mitte midagi pistmist. Tegemist on peenete psühholoogiliste trikkidega.
Sattusin vaatama ka ühte dokumentaalfilmi, kus teadlased seletasid, et erineva valgustusega on võimalik muuta paljusid tooteid, nagu näiteks puuviljad, atraktiivsemaks kui nad tegelikult on. See annab kauplusele võimaluse müüa maha ärapekstud välimusega puuvilju, mis ostmise hetkel tunduvad väga ilusad, aga koju minnes avastad, et sellega pole midagi peale hakata.
Hiljuti avastasin veel ühe toreda müüginipi mida kauplused kasutavad. Minu viimane kogemus oli paar päeva tagasi, kui ma külastasin Rimi supermarketit. Rimis on tihti enamik allahinnatud tooteid kuhjatud keset müügisaali müügilettide vahele. Plaanisin siis osta pesupulbrit ja ennäe: olidki suured kotid kuhjatud üksteise peale, suur silt hinnaga ja nurgas väikeses kirjas täpsustatud kogus kilogrammides, mida ma alguses ei märganud.
Täpset hinda ei mäleta, aga oli umbes 4 eurot 2 kilo eest. Minu mäletamist mööda olid aga kõik kotid 4-kilogrammised ja viimaste silti seal ei olnudki. Too hetk vaatasin, et suur kott ja hind on hea. Kassas muidugi selgus, et hind oli hoopis väiksema paki oma ja kulutasin nüüd algselt plaanitust rohkem. Muidugi oli võimalus loobuda toote ostmisest, aga kuna päev oli olnud väsitav, siis ei viitsinud väga seal rapsima hakata ja pesupulbrit on niikuinii vaja.
Kindlasti on tarbijaid, kes viivad toote kassast tagasi ja ei osta seda. Samas usun, et oluline protsent inimesi aktsepteerivad mugavusest, et neid on haneks tõmmatud ja ostavad kauba ikka ära.
Soovitan kõigile olla oma oste tehes tähelepanelik. Vaadake hinnasilte suurema tähelepanuga ja ka väikeses kirjas trükitut. Kaubandusketid lähevad koguaeg nutikamaks ja otsivad viise, kuidas rohkem oma kaupa müüa, olgu need siis eetilised või mitte. Seda enam peab olema tarbija teadlikum ja mitte laskma ennast mõjutada.
