Lugeja: nelja miljoni eest tasuta koolitusi!

Seda 4 miljonit eurot tuleks kasutada nii, et iga euro looks ka tulevikuks mingit uut väärtust. Seetõttu võiks korraldada selle raha eest inimestele tasuta erinevaid koolitusi.

Koolitusteks võiks siis olla kas näiteks võõrkeelte õpe, arvutiõpe, finantsteadmiste õpe või mõni muu kursus, mille edukal läbimisel võiksid inimesed ka mingisuguse paberi saada. See võiks inimesi aidata edasi karjäärialaselt, sest kui sul on lisateadmisi ja uusi oskusi, on sul ka põhjust küsida kõrgemat palka. Kui inimene saab kõrgemat palka, on ta ka õnnelikum.

Eestis on madalad palgad seetõttu, et me teeme tööd, mis on suhteliselt lihtne. Kui me aga ise õpime rohkem ja väärtustame enda harimist aina enam, muutume ka tööturul väärtuslikumaks.

Raha võiks tegelikult ju igale poole panna. Eks neid kitsaskohti ole palju, kuid kindlasti ei maksaks seda lihtsalt vaestele laiali jagada, kuna see ei lahendaks ühtki probleemi – vaestel tuleb lasta end ise aidata.

Ei oleks mõtet raha ka lihtsalt kuskile betooni panna või tänavaauke lappida, kuna selleks võiks küsida raha mõnest Euroopa struktuurifondist. Ka ei tooda tänavaaugule kulutatud euro uut eurot. Seetõttu olekski kõige parem kulutada see raha inimestesse, kuna inimene on see, kes mõtleb, ütleb ja teeb, ning mida targem ta on, seda parem on meie kõigi elu lõppkokkuvõttes.

Kuigi töötukassa korraldab ka ise erinevaid ümberõppe programme, saaks tasuta koolitustega luua tööturul lisandväärtust. Ka ettevõtted säästaksid sellega raha, kuna ei pea töötajate ümberõppele raha kulutama. Nii võiksid nad raha paigutada näiteks uutesse projektidesse, mis tulevikus tasuksid end ära.

Toimetaja märkus: artikkel on kirjutatud vastusena üleskutsele "ANNA TEADA: Mille peale kulutaksid sina riigi raha?", kus uurime lugejatelt, kuidas kasutaksid nemad üht promilli Eesti riigieelarvest, kui neil oleks võimalus selle üle otsustada, nii nagu tartlastel on õigus otsustada promilli üle Tartu linna eelarvest. Põnevaid ideid ootame oktoobri lõpuni!