Lubage seletan teile, mille poolest erinevad kroonilises rahahädas virelev inimene ja ettevõtja või hinnatud spetsialist, kes teenib piisavalt raha, et mõnusasti ära elada.

Inimesed on oma eelduste, füüsiliste võimete ja isegi IQ poolest väga sarnased. Ehkki enese liigne teistega kõrvutamine ei ole isiksuse arengu seisukohalt hea, võid alati, kui otsid vabandusi, miks sul ei lähe nii hästi kui võiks, kõrvutada end maailma absoluutsete tippudega mingil alal. Sul on vähemalt pool Garri Kasparovi IQ-st, isegi kui oled alla keskmise intelligentne. Sul on pool Usain Bolti kiirusest, isegi kui oled oma trepikoja kõige aeglasem. Sul on laias laastus samad võimed nagu enamikul, kes sulle tänaval vastu kõnnivad. Miks siis teistel inimestel palju paremini läheb?

Nad kasvasid rikkamas peres, said parema hariduse, tutvuse kaudu töökohagi, ütled? Nõus, neil oli väike eelis, kuid see mõjutas maksimaalselt 10-15% nende edukusest elus. Olen õppinud kahte erinevat eriala, kuid töötan sellegipoolest kolmandal. Haridus on vajalik elementaarse maailmapildi loomiseks, kuid selle puudumine ei ole takistuseks, miks keegi ei võiks tänapäeva ühiskonnas läbi lüüa. Raha ja rikkus tuleb ja läheb. Ameerika koolkonna raharaamatud, nagu "Rikka isa" sari õpetavad, kuidas raha peab tootma raha. Need ei ole väga hea õppematerjal, sest need õpetavad, miks mõned inimesed on vaesed ja teised rikkad, kuid mitte seda, kuidas tegelikult oma elujärge parandada.

Lubasin loo alguses, et avaldan "saladuse", mis eristab edukat inimest ummikussejooksnust, kes EKRE-taolise moodustise peale kaasa noogutab, et Eesti on üks viletsuse org, millest väljapääsu ei ole. Neid inimesi eristavad positiivsed eeldused enamikule asjadele, nähtustele ja sündmustele, mis neid ümbritsevad.

Positiivse eeldusega inimene teeb seda, mida ta soovib, kuna tema valdav suhtumine on "ma mõtlen kõik hästi läbi, minu arust peaks kõik ilusti välja tulema", samas kui negativismi pritsiv kõigekriitik peab tervet maailma ja eriti hoolekannet süüdlaseks oma isiklikes hädades.

Positiivne inimene läheb hommikul tööle teadmisega, et kõik toimib ja kui miski ei toimi, ajab ta selle joonde - see ongi tema töö. Negatiivne inimene mõtleb, kui palju ta oma tööd vihkab ja loeb kalendris palgapäevani jäänud päevi. Ta ei suuda muule keskenduda, sest palgapisku täidab hädavaevu tema füsioloogilised vajadused.

Positiivne inimene näeb takistustes ja puudustes väljakutseid, samas kui negatiivne võtab seda nagu ülekaaluline sõjaväe takistusrada. Objektiivselt vaadates on nende inimeste ees ühesugune takistus saavutamaks seda, mida nad ihkavad ja nagu eelnevalt tõestasin, erinevad need inimesed teineteisest võimete poolest minimaalselt.

Jah, meie haridussüsteem on tõesti paigast ära - meile õpetatakse koolis valesid asju, kuid mitte keegi ei keela vales suunas või liiga aeglaselt liikuva rongi pealt maha hüpata ja end ise vastavalt soovile harida. Soovitan sul õppida positiivset eeldamist.

Küsite kuidas? Mõtlemine korda! Ka "ainult" 60% Kasparovi ajust on kõikvõimas relv. Ainult oma parimas vaimses vormis olles võite muuta oma elu paremuse poole. Tuksikeeramise jaoks seda nõuet ei ole. Võimalik, et aitab hea psühhoterapeut, vestlus mõne inspireeriva inimesega või mõni hea raamat. Võin soovitada Seth Godini "Asendamatu asjapulk" - see võib olla elu muutev raamat, kui mõttega lugeda ja info ka tegelikult vastu võtta.

Mitte kunagi ei ole liiga hilja muuta oma ellusuhtumist ja õppida ära see, mida tegelikult on tarvis elus edukas olemiseks. Kõige viimane, mis sind elus edasi aitab, on pidev keskendumine ja kaasanoogutamine asjadele, mis on elus valesti. Need ei ole takistused, need on kõik võimalused. Vali neist mõni välja ja tee õigemini või paremini. Mitte keegi ei takista sind, peale selle võimsa organi su kõrvade vahel. Me elame vabas riigis, vabadusega end väljendada ja teostada. Mina soovitaks alustada nüüd kohe.