Enamik inimesi võib-olla ei ole, aga mina olin tegelikult sõltlane – Facebooki-sõltlane. Ma kiikasin Facebooki, kui ootasin bussi, kui olin sõpradega väljas, kui olin kodus teleri ees, kui triikisin riideid, kui olin WC-s, kui sõin hommikust, kui sõitsin bussis, kui kõndisin koju ja nii edasi ja nii edasi. See oli harjumus – automaatne liigutus. Üks drastilisemaid näiteid oli reis loodusesse, kus sõbrad hakkasid kommenteerima, et mind peaaegu ei olegi kohal.

Ma võitlesin selle sõltuvusega, tegin isegi Facebooki-vabu nädalaid (mille jooksul tekkisid mul teised internetisõltuvused) ja muud sarnast, millest oli palju abi, kuid vargsi tuli see sõltuvus alati mu ellu tagasi. Ma olen endiselt liiga palju Facebookis, aga ilma telefoniinternetita on seda mu elus palju vähem.

Mul on rohkem aega

See on hämmastav, kui kiiresti aeg telefonis istudes möödub. Nagu sekundiks oleks oma Facebooki-seina kiiganud, kui juba on kümme minutit möödas. Mida kiiremini aeg käest kaob, seda vähem teda justkui oleks. Internetis veedetud aeg on enamasti raisatud.

Mul on vähem öist unetust

Tegelikult oli õhtusest telefonisirvimisest tingitud unetus veel üks põhjus, miks tahtsin loobuda internetist telefonis. Oli tüüpiline, et kui heitsin pikali ja und kohe ei tulnud, siis hakkas igav. Sel puhul olin harjunud kohe telefonis neti lahti lööma. Surfates aga kaob kallis uneaeg ning aju muutub veel erksamaks, kui see enne oli. Lõpuks suutsin uinuda alles siis, kui olin tõeliselt kurnatud.

Nüüd pole õhtuse uinumisega tükk aega muret olnud. Kui uni kohe ei tule, siis varsti tavaliselt ikka tuleb.

Suhtlemise kvaliteet on muutunud

Ma saadan jälle SMS-e! Iseenesest ei ole SMS mingi kvaliteedinäitaja, aga mõnes mõttes justkui on ka. Internetis saab suhelda piiramatult, aga tasuta SMS-ide hulk on piiratud, seega on viimastel justkui suurem väärtus. Internetis on palju rohkem poolikuid vestlusi ja juhuslikku suhtlust.

Olen avastanud, et kuulan inimesi rohkem. Olen hakanud harjuma niisama olemisega. Mu aju saab rohkem puhata ning erinevate tegevuste ja vestluste vahele jääb rohkem õhku.

Kõik see kokku on mu elu paremaks teinud. Internet taskus on muuhulgas tegelikult suur müraallikas, mis ei lase meil puhata. Ma olen nii õnnelik, et selle otsuse tegin. Kui võimalik oleks, tahaksin elada nii, et ka kodus ei oleks alati võimalik internetti pääseda.