Lugeja: milleks üldse ühiskaart?
Eesti Vabariigi kodanike jaoks on kohustuslik isikut tõendava dokumendi, ID-kaardi olemasolu. ID-kaardil on lisaks isiku tõendamisele veel funktsioone. ID-kaardi algusaegadel oli rahvale reklaamitud potentsiaalsete kasutusalade valik lausa peadpööritav. Jäi mulje, et ühtegi teist kaarti ei lähegi enam kunagi vaja. See oleks minu kaartidest pungil oleva rahakoti jaoks väga hea uudis. Niimoodi ei ole aga läinud.
Kõik Tallinna raamatukogud pakuvad võimalust registreerida ennast ID-kaardiga lugejaks. See tähendab, et ei ole tarvis juurde osta veel üht tüütut ja ruumi võtvat plastikkaarti, mis alatasa ära kaduma kipub ja mida on niigi üüratust kaardivirnast teinekord raske üles leida. ID-kaardi kasutamise võimaldamine on äärmiselt tervitatav ja mugav lahendus. Lõpuks ometi teeb keegi kuskil midagi, et see paljude võimalustega imekaart veidikenegi oma potentsiaali täidaks.
Miks ei ole Tallinna linn suutnud võtta ühiskaardina kasutusele ID-kaarti? Kas selleks vajalik tehnoloogia on tõepoolest liiga kallis või keeruline? Kuidas on see võimalik? Sõiduõiguse tõestamine praeguses olukorras, kus tasuta sõiduõigus kuulub vaid Tallinna linna ametlikele kodanikele, peaks piirduma isiku tuvastamisega. See ongi ID-kaardi peamine funktsioon. Kas poleks olnud lihtsam luua süsteem, kus kodaniku sissekirjutus on ID-kaardilt lugeriga loetav ja seega tasuta sõiduõigus tõestatav. Inimesed, kes ei ole Tallinna elanikud, peavad niikuinii ostma pileti ja selleks sobis väga hästi varem kasutusel olnud ID-pileti süsteem. Välismaalased, kel ei ole ID-kaarti ja ei saa osta ID-piletit, ostsid juba vanasti lihtsalt talonge. Ka need on siiani bussist ostes kasutusel.
Üks linnaisade argumente on see, et ühiskaardi piiksutamine annab võimaluse jälgida inimeste liikumissuundi ja selle abil korraldada paremini Tallinna linna ühistransporti. See argument ei kehti aga sellest ajast peale, kui kohus otsustas, et piiksutama ei pea. Vastav pretsedenti loonud otsus tehti selle aasta 15.aprillil, kui mupolt saadud trahvi ebaõiglaseks pidav pensionär Liivi Lankots trahvi vaidlustas ja võitis.
Kui raamatukogud suudavad tuvastada inimese lugemisõigust ID-kaardi abil, siis peaks seda suutma ka Tallinn ja tema armastatud munitsipaalpolitsei. Minul ei ole tarvis veel ühte plastiktükki rahakotti risustama. Ma usun, et meil kellelgi ei ole seda tarvis. Ühtlasi tekitab minus nördimust kõigi võimaluste kaardina reklaamitud ID-kaardi alakasutus. Seega oleks ehk aeg, et keegi selle asja minule ja teistele rahuolematutele kodanikele selgeks teeks - milleks üldse ühiskaart?
