Lugeja: meie poed on nii kaua lahti seetõttu, et neid on nii odav lahti hoida ja kõigest peale kulu on omanikul suva!
Tööandjad ei ürita neid päevi kuidagi inimlikuks teha. Nad ei võta tööle piisavalt palju inimesi. Nad ei tee graafikuid nii, et ühel aastal oleks jõulude ajal tööl üks, teisel teine müüja. Tihti on müüjad selle aja peale muidugi mitu korda vahetunud...
Mõtlema, et kas tasub jamada, hakataks võib-olla alles siis, kui miinimumpalk oleks näiteks 600 eurot neto ja pühade ajal töötamise eest tuleks maksta kolmekordset tasu.
Praegu ei täida mitmed tööandjad isegi olemasolevaid reegleid. Igal pool ei maksta pühade ajal töötamise eest nõutavat topelttasu. Isegi ületunde ei maksta kinni. Nõudma pole mõtet minna, saad sule sappa.
Üks kommentaator rääkis siin kõikide töötajate streigist ja ühisrindest. Reaalsus on see, et paar tükki lastakse lahti ja ülejäänud hakkavad selle peale tööle, sest nad ei saa töö kaotust endale lubada. Need, kes kinga said, lähevad järgmisesse samasugusesse kohta tööle ja kõik jätkub.
Esimese asjana tuleks hakata väga tõsiselt kontrollima, kas inimeste ületunde ja pühade ajal töötamist tasustatakse õiglaselt.
Järgmisena peaksime vaatama Soome poole. Miks seal on samasuguse käibega poes korraga tööl rohkem müüjaid, kes saavad kõik palju rohkem palka? Kuidas Soome tööandjad suudavad seda palka maksta? Kust see raha tuleb?
Toidupood on toidupood ja kaupade hinnad on väga sarnased. Siin ei ole võimalik hakata jahuma mingist lisandväärtuse tootmisest, mille taha ettevõtjad Eestis kogu aeg poevad. Olukorra põhjuseks on ahnus ja ebainimlikkus.
Siis leidub alati soovitajaid, kes räägivad, et harige ennast ja otsige parem töö. Kust need paremad töökohad kõik tulevad? Ja kui kõik on spetsialistid ja ärijuhid, siis kes üldse tööd teeb? Kas tööinimesi polegi enam tarvis, et neid aina nuheldakse?
Meenub Neivelti artikkel 1000-eurose miinimumpalga kohta, kus oli juttu sellest, et kui töötajale on võimalik maksta hädist palka, siis keegi ei viitsi teda efektiivselt tööle panna.
