Lugeja: mehed, kel 30sena lapsi pole, polegi mehed, vaid ainult mõttetud poisikesed!

Saan varsti 30 ja otsin endale juba pikemat aega kaaslast. Kahjuks ei olegi see nii lihtne kui tunduda võiks. Tahan enda kõrvale meest, kes oleks ka tõeline mees, mitte mingi emme käekõrvalt äsja välja pääsenud poisike. Laps(ed) on aga märk sellest, et poisikesest on sirgunud mees.

Veel paar aastat tagasi uskusin, et parim variant minu jaoks on mees, kes on sarved maha jooksnud või viimaseid nukke kulutamas, kel pole olnud väga pikaajalist suhet ja kindlasti välistasin lapsed. Lapsega mees tundus mu jaoks tabu — esiteks kättesaamatu ja teiseks liigse pagasiga. Aga täna ei taha ma noormeestest, kes pole isaks saanud, midagi kuulda. Nad on minu jaoks lapsed. Pidutsevad, joovad nagu loomad, tavaliselt suitsetavad, neil on palju üheöösuhteid ja suudavad rääkida ainult sellest, kui paha neil järgmisel päeval oli ja milliseid lollusi sai tehtud. Põhiliselt jutustavad nad ainult iseendast. Vahet pole, kas vanust on 15 või 25 — üks ja sama jutt tuleb sealt. Mu poolest laske aga käia, aga minuga ja väga paljude mu sõbrannadega teil pikemaks suhteks lootust ei ole! Üheöösuhteks loomulikult on sellised toyboyd hädavajalikud.

Mehed, kel on olnud vähemalt üks tõsisem suhe seljataga ja nad osalevad oma lapse kasvatamises, on väga palju atraktiivsemad. Nad on täiskasvanud, mehelikud, kohusetundlikud — minu jaoks vastupandamatult seksikad. Mees, kes räägib silmade särades oma lapsest, on ilus ja ahvatlev ning sisendab kindlustunnet. Naine, kes otsib püsisuhet, igatseb just seda.  Paraku pole neid lastega mehi nii väga vabalt saada midagi. Tähendab - on, aga need on sellised mõttetud vennad, kes on isaks saanud juhuslikult, vastu oma tahtmist või lihtsalt ei hooli oma lapsest. Sellistega pole ka pikka juttu. Mõttetu!

Nii et korralikud “pagasiga” mehed, ärge põdege midagi — ka teie jaoks on turgu! Andke ainult end julgemalt näole!