Tooksin välja asjaolu, et 2002. aastal oli nafta hind umbes 20 dollarit barrel. Tollal maksis meil tanklates bensiin 95 umbes 9,30 krooni liiter, mis teeb eurodes 0,5934 eurot liiter.

Tõsi, tollal oli aktsiis tunduvalt väiksem kui praegu ning käibemaks oli 20 protsendi asemel 18, aga nüüd, mil nafta hind on 80 dollarit barrel ehk neli korda kõrgem kui toona, ei ole ju kütus tanklas neli korda kallim. Bensiini hind ei ole tõusnud sama kiiresti kui nafta hind.

Kui palju need tanklad teie arvates siis vahelt võtavad? Ja kas nafta kaevandajad ja transportijad ei tahagi kasumit teenida? Kui võtta 1,255-eurosest liitrihinnast maha riigimaksud, siis jääb järele 0,6158 eurot. Võttes sellest maha veel 10-15-sendise marginaali, mille väiksust lugejad ei tundu uskuvat, jääb järele 0,4658, millest peab elatuma terve ülejäänud ahel, kus tankla on vaid viimaseks lüliks.

Kütuse hind tanklas ei muutu kohe, kui ta muutub maailmaturul – see on ekslik arvamus – tanklad tõstavad hindu siis, kui nende sisseostuhinnad tõusevad, ja langetavad siis, kui nende sisseostuhinnad langevad. Pealegi pole tanklad mingid mittetulundusühingud. Nende kasum kõigub, kuid mingit ebaõiglast liigkasu pole neil küll võimalik oma hindadesse sisse keevitada.

Või milline oleks teie arvates õiglane marginaal? Ja kui see tanklabisnis nii kasumlik äri on, miks te siis ise tanklat ei tee? Rääkimine elatustaseme ja kütusehinna suhtest on antud kontekstis kohatu, sest nafta hinnal pole meie elatustasemest küll sooja ega külma.

Ja nafta ei tohigi odav olla – see on fossiilne maavara, mida me ilmselgelt raiskame – peaksime olema palju säästlikumad. Aktsiis on meil muide niigi madal.