Lugeja kurjustab: köhi varrukasse ja püsi haigusega kodus!

Reedese tööpäeva jooksul köhiti mulle konkreetselt peale üle kümne korra. Köhijateks ei olnud üksikemad, kes poodi piimapulbrit ja vajalikke mähkmeid ostma tulid. Osteti suvalist nänni ja itsitati seltskonnas. Nende viiruselevitajate käigud peaksid piirduma voodi ja köögis sooja tee keetmise trajektooriga!

Hirmuga käisin tööpäeva jooksul pidevalt käsi pesemas, et mitte nakatuda läkastavate klientide batsillidega. Tundub, et mu kätepesu siiski ei aidanud ja juba järgmisel päeval andis kurk end tunda. Täiesti absurdne olukord - püüan vältida neid kõige rahvarohkemaid kohti nagu ühistransport ja supermarketid, aga viirused tuuakse mu oma töö juurde nagu kandikul kohale!

Kõige hullem on olukord siis, kui pead haige kolleegiga lähestikku istuma. Tema muudkui toob ettekäändeks, et kaotaks haigena kodus istudes palju raha. Lõpuks kaotan selle raha mina, kui tema piisknakkust päevade viisi sisse hingan ja sama õhuruumi jagan. Erinevalt temast, ei kavatse mina palavikku ja lahtise köhaga tööle end veeretada.

Õnneks hakkab meie inimestes vaikselt juurduma komme köhides suu katta varrukaga, mitte oma peopesaga. Varrukas ei korja niipalju nakkusosakesi, kui seda teeb otsekontakt nahaga. Käega katsume edasi erinevaid pindu ja esemeid, kust viirus mõnuga uude organismi ronida saab.

Varasemalt oli meie peres justkui reegel, et laps toob lasteaiast mingi batsilli koju. Siis korjan mina selle samal õuduse kodust üles ja viimasena murdub elukaaslane lasteaiast koju taritud külmetushaiguse käes.

Äärmiselt väsitav on vastu pidada kaheteisttunniseid päevi omakorda veel nohus ja köhas vaeveldes. Minu siiras palve köhijatele ja nuuskajatele on end siiski oma soojas voodis ravida, mitte tulla poodi ebavajalikku nänni koos seltskonnaga ostma ja mulle peale köhima. Ei parane teie ise niimoodi sugugi ja teie hoolimatu käitumise pärast olen mina peagi sama köhane ja nohune!