Tänane teade sellest, kui kehva elatustasemega on Eesti Euroopas üldiselt, ajendas mind kirjutama, kuidas tuleb Eestis ka miinimumpalka tööandjalt taga ajada.

Lühidalt: tegevus toimus kuurortlinnas Pärnus, ühes esinduslikumas hotellis. Hotelli nime ei saa kahjuks hetkel avalikustada, kuna pooleli on vaidlus ettevõtte juhiga töövaidluskomisjonis.

Asusin tööle mai keskel toateenija ametikohale. Palgaks lubati miinimumi. Poleks muidu olnud nõus sellise palgaga tööle minema, kuid ülemus lubas lühikesi (neli tundi päevas) tööpäevi, kümme tuba päevas ja meeldivat töökeskkonda. Ühesõnaga olin nõus ja töö läks lahti.

Juuni alguses laekus palk ja ärge nüüd pikali kukkuge: 38 eurot seitsme tööpäeva eest! Korraks vaidlesin ka tööandjaga, kuid see osutuks mõttetuks, sest ülemus ütles, et kui ei sobi, siis uks on sealpool.

Koostasin dokumendid, andsin sisse lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja läksin töövaidluskomisjoni. Ka poole juunikuu eest oli palk saamata. Täna õhtuks see siis laekus: sedakorda 67 eurot! Ma ei saagi aru, kuidas oleks mul võimalik see miinimum nii teenida.

Ma olen väga kurb ja ei saa aru, kuidas on küll mu armas Eesti nii madalale langenud, et ka miinimumi ei saa enam kätte. Ei taha siit ära ka minna, kuna olen kaks tütart siin sünnitanud ja lootsin nad siin suureks kasvatada. Kuid see on ju võimatu!

Luban, et kui tuleb lahendus töövaidluskomisjonist, siis saab selle ettevõtte nimi ka avalikustatud. Olge väga ettevaatlikud, millele alla kirjutate ja kellega tegemist teete.