Lugeja: kummardus Edgar Savisaarele!
Olen alati andnud oma hääle parempoolsetele, kas Reformierakonnale või IRL-ile. Samuti olen alati olnud Savisaare suur austaja. Ta on võrratu poliitik, tipptasemel demagoog ning karismaatiline juht.
Savisaarel on väga kirju ajalugu. See on sisaldanud kindlasti palju kangelastegusid, aga ka palju argpükslikke ja ennast säästvaid põgenemisi ja peitupugemisi. Kõigest hoolimata on ta aga jätkuvalt pildil ning seda vägagi edukalt.
Ikka heidetakse Edgarile ette venelembust ja sõprussuhteid Venemaa juhtiverakonnaga. Kujutan ette, et linnapea jaoks on see lihtne tööriist oma töö tegemise jaoks. Ilma selleta poleks tal vajalikke hääli ei Lasna- ega Mustamäelt. Muuks pole Savisaarel Vene erakondi vaja ning ega tal neile palju midagi vastu anda ka pole. Pole seadusloome hoobasid ega nõukogu kohti riigifirmades.
Tegelikult väga soodne koht positsioneerumiseks. On kõik hüved ning pole grammigi kohustusi.
Kelle poliitikat ta ikka ajab, kas Eesti või Vene oma? Tegelikult ajab ta enda poliitikat. Tegeleb selega, millega vaja, et võim säiliks. Hoiab oma 40 000 valijal kätt pulsil. Mida neile vaja on, seda linnaisa ka teeb. Vaja tasuta bussitransporti – tehtud. Vaja meediakanalit nendega suhtlemiseks – töötab. Vaja lasteaedu ja korras teid? Oot, neile pole ju vaja autoteid ja lasteaedu – ka tehtud. Vaja teatrit – õujee! Tehtud!
Kuidas aga siiski saavutada olukord, kus Reform ei pane oma raskekahurväge välja ja SDE juht on hõivatud igapäevatoimetustega Riigikogus? Kuidas kujundada enne valimisi olukord, kus tundub, et kandideerimine Keskerakonna vastu on kui opositsioonierakonna sisene karistusmeede? Lihtsalt imetlusväärne, kuidas Edgar on sellega hakkama saanud.
Eriti edev on aga see, et keskenduses oma valijatele, lubades neile pudrumägesid ning hirmutades teiste eest, pole ta andnud ühtegi valimislubadust meile, tsentraalsetele ja parempoolsetele eestlastele. Mitte ühtegi valimislubadust!
Veel teravat: väga levinud on praegu kommentaariumides hõigata, et kolin Tallinnast ära või registreerin ennast mujale elama. Tegelikult oleks see ka parempoolse tallinlase vastu suunatud tegevus. Nimelt – Edgari populism ja kampaania maksab meile raha, jah maksab. Selleks on vaja meil maksta makse. Kui nendest lollustest aga üle jääb, siis on raha ka lasteaedade ja koolide ja teede jaoks. Kolides siit minema pole ka seda piskut enam.
Mis meid aitaks? Kas aitaks üks suur ja venemeelne erakond, kes Savisaarelt hääli endale tõmbaks? Vaevalt. Tõenäoliselt mitte. Koos haaraks nad tõenäoliselt veel suurema "turuosa".
Mis juhtuks, kui Savisaart enam ei oleks? Kui juhtub paratamatus. Kas siis on pidu kollaste, punaste ja siniste õuel? Ennustan, et pole ühti. See on kindlasti võimsaim sõnum, mida turul levitada saab – suurt juhti pole enam, meile tehakse kohe ära, paneme seljad kokku ja hääletame järgmise suure juhi poolt!
Seega elagu suur juht, kuniks tal jagub tema valijaid - manipuleeritavaid umbkeelseid pensionieelikuist tallinlasi. Andku jumal, et nad kõik omale kodakondsust ei saa!
