Lugeja: kui laskume loomi kaitstes äärmustesse, surevad inimesed nälga

 (29)
Kaevetööd Paadi tänava ristmikul
Loomade söömisest loobuma kutsuv liiklusmärkFoto: Ilmar Saabas

Lugenud karusnahateemalisi jutte koos kommentaaridega, tundub, et Delfi lugejaskond koosnebki ekstremistidest. Palun lubage, paar mõtteavaldust antud teemadel.

"Praegu on liigirohkuse ja inimese toiduga varustamise tagamiseks ehitatud farmid," kirjutab härra Orbit. Järgneb olukirjeldus töötlemisprotsessist. Andke andeks, kuidas peaks siis inimese toiduga varustamine toimuma? "Ma ei hakka pikalt lahti seletama vabapidamise alternatiive..."

Kuidas mõista vabapidamist? Kas see toimub väiketalus ökomajapidamises, kus farmer läheb kanakuuti, rebib sealt jalgupidi välja siputava kana, lööb tal paku peal kirvega pea maha, misjärel kana rapsib end vabaks ja kaelaköndist purskava verejoa saatel on võimeline lendama veel umbes viiskümmend meetrit?

Või tuleb vabapidamise all silmas pidada seda, kui kanad elavad põllul, pooled tibud külmuvad surnuks, allesjäänuist pooled söövad ära rebased, kassid ja muud lihasööjad loomad, ning allesjäänud kümnendikust on üks viiendik veel nakatunud kahjulike parasiitidega, nagu seda võib täheldada metspartide puhul?

"Mina isiklikult olen nõus maksma toidu eest poole rohkem, kui tean, et tootmisloom on kasvanud ja oma produktsioonitsükli läbinud loomalikes tingimustes." Kas tõesti oled sa nõus maksma metsast leitud raipe eest poole rohkem kui lihaletis müüdava toidu eest? Kahtlen selles sügavalt.

Seotud lood:

Nahk on ülihea materjal: looduslik, soe, vastupidav. Suhtun nahast toodetesse lugupidamisega, sest toode tuleb teise elusolendi arvelt, seega tuleb sellesse suhtuda hoolivalt ja austusega. Kuid siin on karusnaha-hulludele väheke mõtlemisainet. Inimesed on läbi aegade kasutanud erinevate loomade nahku: lammas, hunt, rebane, siga, hobune - põhimõtteliselt võib välja tuua kõik elusolendid, kel nahk seljas.

Kõik need loomad kuuluvad kategooriatesse: metsloomad, roomajad, koduloomad, närilised, inimese kaaslased, ja võib ühtselt kokku võtta ka kui lemmikloomad. Lemmikloomadeks peetakse küll ennekõike koeri ja kasse, kuid iga liigi isend on kellegi lemmikloom - kellele maod, kellele kängurud.

Mingi suvalise looma nahast tehtud ese on tehtud kellegi lemmiklooma nahast. Sellele loogikale tuginedes võiks rebasenahkset mantlit kandev ja koeraga jalutav isend mõne aasta pärast lasta oma enda koera nahast teha kindad. Tohutu pluss on asja juures see, et kadunud lemmik püsib ta lähedal veel aastaid.

Teaduslik ja ratsionaalne seisukoht: kõik, millel on elu tunnused, kõlbab süüa - põhimõtteliselt on iga elusorganism kellegi toit. Kogu orgaaniline mateeria peab leidma kasutust. Kui järgida normaalset evolutsiooni, siis asi nii toimibki: liikide ehk siis toidu rohkus reguleerib teiste liikide rohkust ja mida madalamal toiduahelas liik asetseb, seda kiiremini ta paljuneb. Kui tarbimisahelas kõrgematel asuvate liikide arvukus tõuseb üle teatud piiri, reguleerib selle liigi arvukust nälg või kohastumine alternatiivsete toiduallikatega.

Inimene lõpetas keskkonnaga kohanemise vahemikus hiline kiviaeg - varajane rauaaeg. Alates sellest vahemikust ei kohane inimene mitte enam elukeskkonnaga vaid üritab seda kohandada vastavalt enda vajadustele. Kuna liikide evolutsioon on nüüd seotud kahe faktoriga: keskkonna loomulikud muutused ja inimtegevuse tagajärjel tekitatud muutused, siis on loomulik evolutsiooni kulg häiritud ja liikide väljasuremine kiirendatud.

Inimkonda võib põhimõtteliselt võrrelda pärmseenega. Oma enda elutegevuse käigus muudab ta enda elukeskkonna elamiskõlbmatuks pideva arvukuse ja sellega kaasneva saasta tootmisega. Looduslikust seisukohast, nii julm, kui see ka pole, on kõige õigem kasutada looduslikke produkte. Plastmasside, polümeeride ja muu süsinikupõhise keemilise saasta tootmine on keskkonnale äärmiselt ohtlik ja paradoksaalsena on nende materjalide ümbertöötlemine veelgi ohtlikum.

Siin on mõtteainet nn rohelistele. Puukallistaja näeb, et maha saetakse hektar metsa ning on raevus. Sellest puidust toodetud paberi ümbertöötlemisega hävitatakse kaudselt ära veel poolteist hektarit metsa ja roheline on kahe käega selle poolt. Brutaalne näide: põlevkivi-elektrijaam soodustab rõõmsalt osoonikihi teket, nõus? Põlemisjäägid ja kõik muu atmosvääri lenduv pask. Tuumaelektrijaam on põhimõtteliselt puhas energia ja osooniauku ei teki, aga sellega kaasneb selline saast, mis rikub elukeskkonna sajanditeks.

Mida ma kõige sellega öelda tahan? Ärge laskuge keskkonda ja loomi kaitstes äärmustesse. Teostades puukallistajate ja loomakaitsjate huve, oleks tõenäoliselt kolmveerand maakera rahvastikust paari aasta jooksul surnud nälga või muutunud kannibalideks.