Kas valitsus on jäänud uskuma Kirsti Timmerit, kes arvab, et lapsi tehakse enamasti selleks, et viinaraha saada? Kas normaalseid peresid on ikka vaja karistada kohustusliku arstide vahet jooksutamisega?

Tundub, et sotsid müüsid end üsna odavalt maha – lapsetoetused tõusevad vaid 15 eurot. Kolmanda lapse toetuse tõstmise soov oli nagunii oravate oma, kuigi nad suutsid oma lubadusest taganeda, 300-lt eurolt 200-le.

Isiklikult arvan, et noori peresid võiks toetada nii, nagu oli esimese vabariigi ajal – anti maad. Tänapäeval võiks siis kasvõi kruntegi anda. Riigil ju maad küllaga käes. Teine variant on kodulaenu ning õppelaenu osaline kustutamine või tulumaksu erisuste loomine, aga tundub, et see on valitsuse jaoks liialt kõrge matemaatika. Kahju.

Veel murelikumaks teeb lubadustele katteallikate leidmine. Eelmise nädala "Foorumi" küsitlus näitas rahva 95-protsendilist vastuseisu kütuseaktsiisi tõusu suhtes. Samal ajal toetati alkoholi- ja tubakaktsiisi tõstmist – ehk siis maksustada tulekski kahjulikku tarbimist. Miks mitte kehtestada kõrgem maks ka luksuskaupadele?

Hetkel hakkavad paremini elama Keskerakonna valijad – Lasnamäel elades pole tõesti vahet, palju see kütuseaktsiis on, sest alati on võimalus rohelist kaarti kasutada. Karistatakse aga maal elajaid, kes peavad, tänu riigi ning kohaliku omavalitsuse võimetusele arendada ühistransporti, kasutama ilmtingimata oma isiklikku transporti. Maal elamine hakkab järjest enam meenutama rikaste luksust.

Võib-olla ongi mõned maainimesed rikastest talunikest suurmaaomanikud ning metsamüüjad, kuid enamik eestlasi saab kütuseaktsiisi tõstmisega ikka korraliku hoobi – kuidas peaksid väikeste alevike elanikud siis linnas tööl käima? Tundub, et kasulikum ongi linna elama minna. Ääremaastumine jätkub.

Kuidagi ei saa kommenteerimata jätta ka sotsiaalmaksu üheprotsendilist langetamist. Kommentaar sellele oleks "ei kommentaari". Tööandjale mitte mingit mõju avaldav muudatus ei pane mitte kedagi rohkem palka maksma, ega vähenda mitte ühtegi protsenti varimajandust ning mustalt palga maksmist või kulude kaudu ettevõttest raha välja viimist. Kosmeetiline muudatus võib anda vaid ühe signaali: riik tööandjast ei hooli.

Ühe positiivse asjana, peale tulumaksuvaba miinimumi tõusu, võib ära märkida kauaoodatud elatisraha fondi. Lõpuks ometi tehakse üks reform ka sisuliselt ära ning sellest on rohkem abi kui kooseluseadusest. Kindlasti soovitan üle vaadata tegevuslubadest ilmajätmise plaani. Tänapäeva Euroopas on igal rongavanemal võimalik oma tegevus lihtsalt sõbralikku naaberriiki registreerida ning siinmail edasi tegutseda. Kuidas aga kavatsetakse seda vältida, on arusaamatu.

Autojuhilubade äravõtmine ei saa kindlasti olla efektiivne lahendus – kuidas peaks siis tööl käima, et üldse raha teenida, mida last kasvatavale vanemale maksta, kui ühistransport on puudulik?

Tulumaksutagastusest ilmajätmine tundub aga olevat mõistlik plaan fondi eelarve täitmiseks. Isiklikult soovitan ikkagi anda fondi haldajatele volitused, mis võimaldaks juurdepääsu iga elatisrahast kõrvale viilija andmetele, et oleks võimalik kõik sissetulekud kaardistada ning seejärel võtta ühendust võlgniku tööandjaga. Lisaks tuleks luubi alla võtta kõik passiivsed tulud, mis otseselt töö alla ei kvalifitseeru, kuid võimaldavad võlgnikul elada paremini kui mõnel madalapalgalisel töötajal.

Hea lugeja, avalda sinagi arvamust koalitsioonileppe kohta, aadressil rahvahaal@delfi.ee !