Lugeja: käin juba aastaid haigena tööl, isegi kõrge palavikuga

 (17)
Kattepildid
Foto on illustratiivneFoto: Marianne Kuusk

Kui tihti käin haigena tööl mina? Hmm... selle kohta võiks öelda nii, et iseenda haigestumise tõttu pole ma juba aastaid haiguslehte võtnud. Miks? Just sel põhjusel, et kui võtaksin haiguslehe, ei oleks mul järgneval kuul piisavalt vahendeid, et oma igakuiseid püsikohustusi täita.

Lisaks tekkivale rahalisele augule, ei poolda haiguslehe võtmist ka minu praegune tööandja, kuna tema on üldiselt vaid omakasu peal väljas ja töötaja tervis pole esmatähtis. Olen näinud, mismoodi suhtub tööandja töötajasse, kes hommikul helistab ja teatab, et on haigeks jäänud, ning seda ei juhtu meie kollektiivis just väga tihti.

Esmane reaktsioon on töötajale esitatav küsimus: "Keda ma nüüd siis sinu asemel tööle peaksin panema?" Vabandust, kuid sellele probleemile peaks lahenduse leidma tööandja ise, mitte tekitama haigestunud töötajas süümepiinu, et kedagi pole tööle rakendada.

Kunagises töökohas oli mul olukord, kus laps haigestus kõhuviirusesse. Töötasin tuntud toitlustuskohas ja helistasin tööandjale, et nüüd on selline olukord, et laps on haige ja tööle kahjuks tulla ei saa, ega ei tohikski, arvestades asjaolu, et pean toiduga tegelema.

Seotud lood:

Oi seda sõimu, mis ma teiselt poolt toru sain, nagu oleks ma ise lapse meelega haigeks teinud. Tüüpiline sõnum tollelt tööandjalt oli, et kannatame ikka ära ja teeme oma tööd. Kuna oli tulemas nädalavahetus ja toitlustamist vajavad üritused, siis põhimõtteliselt käskis ta mul vaadata, kuhu saan lapse jätta, ja ikka tööle minna. Järgmisel päeval läksin tööle kaasas lahkumisavaldus ja nüüd meenutan seda tööandjat vaid vastikustundega.

Praegusele töökohale kandideerides ja vestlusel käies räägiti samuti igasugu ilusat juttu. Sai isegi küsitud, et kuidas selles ettevõttes suhtutakse haiguslehe võtmisesse, mispeale öeldi, et kui ikka on tõesti vaja võtta, siis saadakse aru ja mingit survet ei avaldata. Selline suhtumine oli nii kaua, kuni puudus vajadus haiguslehe järele. Niipea kui vajadus tekkis, paljastus tööandja tõeline suhtumine.

Ütlengi lõpetuseks nii palju, et iseendale pole haiguse tõttu haiguslehte võtnud, kuigi olen olnud kõrges palavikus. Lapse tõttu aga viimase paari aasta jooksul kahel korral ja ühel korral neist käisin ikkagi õhtuti tööl, kuna tööandja nõudis. Mainimata ei saa jätta ka seda, et laps põdes tol korral punetisi – mõelge ise, kui ohutu oli see kaastöötajate ja ka klientide jaoks.

Hea lugeja, kui tihti sina haiguslehele jääd? Kui haige pead selleks olema? Jaga oma lugu siin või kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee !