Lugeja: hambaraviks raha ei jagu, küll aga suitsu, õlle ja tahvelarvuti jaoks?

Paar päeva tagasi sai hambaarsti juures kontrollis käidud. Läbi suure ime leidsin oma kõhna rahakoti seest need paarkümmend eurot ning saan nüüd aasta aega südamerahus edasi elada. Samal ajal kiruvad kümned tuhanded eestlased, kuidas nende lagunenud hammastes on ikka süüdi riik. Kõrvalt vaadates on aga ilmekalt näha, kuhu nende lagunenud hammastega kodanike eurokesed veerevad.

Isegi "Kodutunde" saates on pahatihti näha, kuidas kehvakeses kodus laiutavad uhked telerid ja lastel on näppude vahel nutiseadmed. Vaevalt et need tehnikaimed perele tasuta kätte on tulnud. Moodsate asjade jaoks leitakse ikka raha, aga oma pere hammaste eest hoolitsemine jäetakse riigi kanda. Pärast seda, kui riik seda enam teha ei saanud või ei soovinud, algas lõputu ving ebaõiglase olukorra üle. Samal ajal kimub pereisa pliidi ees suitsu ning rüüpab suurest plastpudelist märjukest kõrvale.

Kuidas saab riik olla süüdi, et vahendeid ei leita, kui pere ise suunab oma rahavoogusid, mõeldes isiklikele mõnudele? Ilmselt on täitsa mõnus ka valutavate hammaste või tühja sahtliga naeratades ringi lipata, peaasi et kodus ilutseks sama suur telekas kui naabril või isegi suurem. Ja ega lapsi saa nutitelefonidest ja tahvelarvutitest ilma jätta. Muidu veel hakatakse neid koolis vaesteks pidama.

Ei ole mõtet hakata jahuma suurtest hambaraviarvetest, kuna ka neid on võimalik tasuda järelmaksuga jaokaupa, täpselt samamoodi, nagu tasutakse televiisorite ja muude tehnikaimede eest. Probleem asub pigem kahe kõrva vahel, aga seda tunnistada on oi-oi kui valus. Kergem on süüdistada oma hädades valitsust – see kirumine teeb kindlasti hambad korda.