Lugeja filmist "50 halli varjundit": pärast seanssi ohkis üks mees, et "Titanicu" vaatamine on köki-möki selle jubeduse kõrval

Delfi Naisteka lugeja kurtis uue menufilmi üle. Küll oli seal intiimsust vähe ning moraal nõrk. Soovitan tal tavalisi märuleid ja lembefilme edasi vaadata, kui üks teos nii sügavalt vastu hakkas. Käisin koos naisega sõbrapäeval halle varjundeid vaatamas ning film jättis sügava mulje meile mõlemale.

Pärast filmi lõppu küll ohkis üks väsinud mees, kuidas "Titanicu" vaatamine on nüüd köki-möki selle jubeduse kõrval. Ilmselt tema ego saigi kõva laksu, kui nägi ekraanilt peategelase uhket autokollektsiooni ning erakopterit. Kõike seda uhkeldamist ja toredust saab mõista kui suure töö ja geniaalsuse tulemust. Erilise õnnelikkusega ju härra Grey filmis silma ei paistnud. Edukas olemine ei tähenda alati rahulolu ja õnne.

Naisteka lugeja artikli kommentaaridest jäi silma mure meie noorte naiste pärast. Kuidas nüüd noored naised peavadki sadistlikku suhet normaalseks, kuna nad on seda kinost korra näinud! Andke andeks, aga üks film nüüd kogu meie noori naisi küll hukatuse teele ei suuda viia. Pigem kodeerib neid noorukesi ikka rohkem teler ja internet. Sealt saavad nad teada oma väärtuse ja üldised elunormid. Võidab see, kellel on surres rohkem asju.

Filmi juures meeldis väga kahte tundi kinosaalis veedetud tundi läbinud pidev pinge. Osalised ekraanil ei pidanud palju tegema, aga ootusärevus püsis perfektselt õhus. Väga palju sai öeldud sõnadeta, ainult pilke ja kehakeelt oskuslikult kasutades.

Soovitan halle varjundeid vaatama minna, kuna keskmisest kinofilmist erineb see linateos korralikult. Iseasi, kas keskmine vaataja neid nüansse tajuda suudab ja tahab. Intiimsust olevat ju piinlikult vähe seal!