Lugeja: EMO töötaja kurjustas minuga kassihammustuse pärast

Oma autolt hulkuva kassi minemapeletamine lõppes läbihammustatud sõrmekõõlusega. Erakorralise meditsiini osakonnas sain nina luristava ja katmata suuga köhiva õe käest omakorda riielda. "Aga mis sa lähed siis kassi torkima?!" olid naise õpetlikud sõnad mulle.

Kuna põletik aina süvenes ja valu ei lasknud elada, pöördusin järgmisel päeval uuesti kiirabisse. Huvitaval kombel uus vahetus meedikuid enam nii omapärase suhtumisega ei olnud. Nooremapoolne hea tervisega õde vaatas murelikult pundnud kätt ning määras vastuvõtuaja kirurgi juurde. Oma eelmise päeva veidrast visiidist ma talle pajatama ei hakanud. Kuskilt on meelde jäänud, et meedikud kaitsevad üksteist kiivalt ning pigem oleksin mina pealekaebaja rolli jäänud.

Järgmine meeldejääv kogemus erakorralise meditsiini osakonnaga saabus eriti ootamatul moel. Olin trennist lahkudes hooletu ning kapuutsi vahelt puhus külm tuul kõrvale peale. Tulemuseks kolmiknärvi põletik ja pooles ulatuses halvatud nägu. Noore inimesena sattusin üsna paanikasse, kui ühel hetkel ei tahtnud silm enam kinni minna. Silmas olnud lääts kuivas nii ära, et oleksin äärepealt sillalt maha sõites äärekivisse põrutanud. Ka minu naeratus meenutas järgmised kaks nädalat pigem irvet, kuna tõusis vaid üks suupool.

Saigi pöördutud erakorralise meditsiini osakonda, kus sain seekord siiski head ja hoolitsevat teenindust. Meedikud võtsid kiirelt vereproovid ning uurisid mind põhjalikult. Välja kirjutati prednisolooni tabletid, neid anti mulle kohe manustamiseks ja paar tükki kaasagi. Paika pandi raviplaan ning paluti perearstilt taastusravi küsima minna. Saigi kaks nädalat taastusravis massaažis käidud ning õnneks taastus näo miimika täielikult.

Kõige naljakam juhus seoses kiirabiosakonnaga on seotud sealse turvamehe unisusega. Ma ise ka ei usuks seda lugu, kui poleks koos temaga kell kaksteist öösel samas koridoris vastuvõttu oodanud. Uimase ja haigena ootasin oma vereproovide vastuseid, kui järsku kuulsin imelikke puhumishelisid. Otsisin nende põhjustajat ning selleks oli vanaldane turvamees, kes puhus täis kaelapatja. Sai sellega ühele poole ning sättis end minu vastas pikali. Juba mõne minuti pärast oli kogu ootesaal täidetud mahlakate norsetega.

Olles ise varasemalt pikalt turvatöö peal olnud, siis tema teguviisile ma seaduslikku alust ei leidnud. Samal ajal ei olnud väsinud vanahärra peale ka nii pahane, et kuskile kaebama oleks jooksnud. Kui ikka uni on peal ja palka makstakse vähe, siis võibki end kliendi ees tööpostil magama keerata.

Hea lugeja, millised on sinu kogemused erakorralise meditsiini osakondadega – nii positiivsed kui ka negatiivsed? Kas oled oma erakorralise häda puhul saanud abi kiiresti ja kvaliteetselt? Jaga oma kogemusi kommentaariumis või aadressil [e-mail] !