Sellist segadust soodustab ka asjaolu, et eesti keeles kõlavad nii põhjamaa kui ka Põhjamaa ühte moodi, mistõttu põhjamaatajatel on lihtne aravamusega manipueerida. Inglise keeles näiteks on vahe selgem: northern country (põhjamaa) ja Nordic country (Põhjamaa).

Arvan, et kui just maakera telg paigast ei nihku, on Eesti ka edaspidi põhjamaa ja Põhja-Euroopa, aga mitte Põhjamaa.

Põhjamaa suure algustähega pole mitte ainult igasugune põhjapoolne maa, kus on külmad talved, vaid see mõiste on kitsam ja on seotud Skandinaavia ehk põhja-germaanikeelsete asuala mõistega. On määratlusi, mis on ajas varieerunud - näiteks kuni 19. sajandini peeti Venemaad, kellele praegusel ajal Ida-Euroopa nimetus on justkui kinnistunud, hoopis põhjamaaks ja niiviisi määratleb teda ka näiteks Liivimaa valgustajana tuntud August Wilhelm Hupel oma "Nordische Miscellaneenis", ent Eesti kuulub Baltimaade hulka üsna ühemõtteliselt.

Eesti sai Baltimaaks enne Leedut

Üheks peamiseks ja enamkorrutatavaks väiteks, miks Eesti põhjamaatajate seltskonna arvates Baltimaa pole, on fakt, et eesti keel pole balti keel. Seda ta pole, ent ajalooliselt hakati Baltimaade mõistet kasutama just Liivimaa provintside suhtes. Alles hiljem laienes Baltimaa mõiste Leedu alale. Baltimaade mõistet Liivimaa provintside kohta hakati kasutama muide veel enne, kui nimetus "balti" läti-leedu keelerühmale kinnistus, isegi veel enne, kui läti-leedu keelesugulus lõplikult kindaks tehti. Niisiis sai Eesti enne Baltimaaks kui Leedu, termin "Balti" on algusest peale tähistanud erineva keelelise taustaga rahvaste asuala ja Eesti on põline Baltimaa.

Teiseks argumendiks, mis põhjamaatajad välja toovad, on see, et Eesti kultuurisuhted Läti ja Leeduga on nõrgad ja et Eestis ei tunta ühti läti kirjanikku ja see tegevat meist justkui Põhjamaa. Kui me aga nende nn Põhjamaade poole vaatame, siis on päevselge see, et ka Rootsis ja Taanis ei tea tavainimene ühtki eesti kirjanikku. Või kui leidubki mõni, kes mõnd eesti kirjanikku teab, siis teab ta ka tõenäoliselt mõnd läti kirjanikku ja väga tõenäoliselt ajab ta need omavahel segi. Sama on ka muude kultuurisuhete ja -mõjutustega. Ei saa väita, et Eesti seosed näiteks Taaniga oleks märgatavalt tugevamad kui mõne muu germaanikeelse protestantliku taustaga Euroopa riigiga.

Suhe Soomega on eriline

Ainuke maa Põhjamaadest, mille elanikud eesti kultuuri ja kirjanikke tunnevad, on soomlased. Erilised suhted Soomega on ka kolmas kõva argument, mis Eestist Põhjamaa tegevat. Soomlastega seab meid ühine keeleline päritolu, ja võib öelda, et soomlased on ainsad, kes eestlasi tõeliselt armastavad. Rootslaste, nagu ka muude skandinaavlaste suhtumine, võrrelduna soomlaste suhtumisega eestlastesse on ükskõikne, sageli puudub igasugune teadmine ja huvi Eesti vastu, välja arvatud negatiivses ja kõmulises kontekstis. Ja kui huvi tuntaksegi, siis ikka Baltikumi kui terviku vastu.

Eesti-Soome suhe on niisiis eriline, aga minu arust paikneb see väljaspool kogu seda nn Põhjamaanduse konteksti, neid seob keeleline ja vaimse kultuuri lähedus, mitte aga see, et need maad juhuslikult mõlemad ka põhjapoolsed on.

Eesti ja soome keel polegi muide nii lähedased nagu näiteks norra ja rootsi. Küllap on keelesugulaste vähesus see, mis eestlasi alatasa arvama paneb, et soome ja eesti keel on omavahel väga-väga sarnased. Väita, et Eesti peaks olema Põhjamaa sellepärast, et eesti keel on soome keelega suguluses, on sama, kui väita, et Rumeenia peaks olema Lääne-Euroopa riik, kuivõrd sealne keel on prantsuse keelega sugulane.

Soomegi on Põhjamaa oma tihedate ja pikkade Rootsi-sidemete tõttu. Soome rootslased on väga läbipõimunud Soome kui riigi ja rahva sünnilooga. Mis on Soome teine ametlik keel? Eestis midagi analoogselt pole. Kui soomerootsasi millegagi üldse siinses kontekstis võrrelda annab, siis ehk baltisakslastega, ent ka see ei kannata suuremat kriitikat, kuna baltisakslaste polnud eestlaste rahvuseks kujunemisel praktiliselt mingit soodustavat osa. Rannarootsi vähemusrahvas, mille osakaalu põhjamaatajad üritavad suureks puhuda, oli väiksearvuline talupoegkond ja tema mõju eestlastele marginaalne.

Arusaamatuks jäävad ka need argumendid, mis peaksid veenma, et Eesti on Põhjamaa ja Läti pole. Tundes eestlase snooblikku meelelaadi, olen kindel, et kogu Põhjamaaks olemine kaotaks oma mõnu, kui Läti ka sinna arvata. Põhjamaatamise mõte on end Baltikumi alt välja määratleda skandinaavlastele n-ö seebita külje alla pugedes.

Miks Läti ei võiks Põhjamaa olla?

Kuigi eestlaste hulgas näikse levinud olevat lätlasi justkui slaavlasteks pidada, ei näe põhjust, mis Läti Põhjamaa ei võiks olla, kui Eesti on: kurelased sõitsid merd ja Skandinaavia viikingite üks põhilisi kaubateid oligi Daugava, Eestist sõideti pigem lihtsalt mööda. Eesti ja Läti loodusolud on äravahetamiseni sarnased, eesti taluarhitektuur sarnaneb kordades enam läti kui soome omaga. Vaatamata omavaheliste kontaktide vähesusele ja erinevale keelele on sarnane ka mõlemal maal elav, kartulikoore värvi juustega ja aeg-ajalt liigsesse kadetsemisse kalduv pilkehimuline põhirahvas.

Eestlased pole nii põhjamaised kui soomlased- rootslased, eestlased on kiiremad, ka närvilisemad, ka ei harrasta n-ö pärispõhjamaalased selliseid teravaid-torkivaid nalju nagu eestlane. Eestlastel on balti näojooned, esineb ka slaavilikkust. Geeniuuringud väidavad eestlase füüsilist sugulust eelkõige idapoolsete kontinentaaleurooplastega.

Kodumaised klahviklõbistajad võivad ingliskeelsesse vikipeediasse neid Eesti ja Skandinaavia vahelisi sidemeid tõendavaid väljanopitud faktikesi pikkida palju tahes, minu arust ei pea ega hakka ei skandinaavlased ega ka muu maailm Eestit kunagi päris Põhjamaaks pidama. Mitte et mul Skandinaavia või sealt eeskuju võtmise vastu miskit oleks, aga arvan, et inimesed pole rumalad ja tajuvad hästi, et reaalset seoseid ja konteksti jääb lihtsalt väheks ja et tegu on järjekordse väikesele ja noorele riigikesele omase brändindusega.