Põhjus polnud mitte pakutavas kaubas ega poes endas, vaid hoopis müüja lähenemine pakutavale kaubale. Müüja käitumine oleks justkui mõnest õpikust võetud – tule räägi alguses sõbralikku juttu, lase kliendil isegi toodet proovida – minu puhul jalgratta selga istumine ja sellega poes ühe tiiru tegemine – ning hiljem soovitada kliendile hoopis palju kallimat ratast, kuna see on väidetavalt vastupidavam.

Just sellise suhtumise osaks sain poes. Müüja ütles mulle otse, et minu välja valitud toode on jama ning 200 eurot kallim ratas on palju parem. Oli kohe aru saada, et mulle plaanitakse määrida pähe kallis ratas, just nagu kavatseks ma minna Tour de France’ile sõitma.

Müüja suhtumine oli lausa nii agressiivne ja pähemäärimise kunst nii läbinähtav, et enam ma sinna poodi kindlasti ei kavatse tagasi minna.

Kuid on ka teisi näiteid müügiinimestest, kes kohtlevad inimesi justkui oleks talle euro-märk otsaette kleebitud. Näiteks need igasugused müügitegelased ostukeskuste ukse peal, kes pakuvad sulle uut pensionifondi, kaabeltelevisiooni, telekomiteenuseid või muid asju. Taolist õngitsemist kohtab ka näiteks kasutatud automüügi kohtades, kus vanad pannid on üles putitatud ja müüakse kallimalt, kui need tegelikult väärt on.

Jah, mis parata, eks rumal pole see, kes müüb, vaid see, kes ostab. Müügimeeste taktika on aastatega muutunud üha agressiivsemaks ja reklaamid ise on juba tehtud selliseks, et kui sul seda või toda asja ei ole, oleksid justkui kaotaja ja mahajääja. Siinkohal tooksin näite Apple’i hullusest, kus inimesed kogunevad mitu nädalat enne uue iPhone’i müügile tulekut poe ette, elavad seal telkides, et saada esimestena endale uus nutitelefon. iPhone oleks ka justkui mingi staatusesümbol, mis määratleb ära, kes siis keegi õieti on. Tegelikult on see lihtsalt üks massihullus.

On lihtne langeda müügimeeste õngitsemise ohvriks. Poes käies olen kuulnud näiteks, kuidas pensionärile üritati müüja maha asi loosungiga: „mul endal on ka see kodus, ostke ka“. Ma küll ei tea, kas see inimene selle robotmuruniiduki lõpuks ka ostis, kuid tema arvamust üritati küll mõjutada.

Usun, et nii, nagu me peaksime ise enda finantskäekäigule tähelepanu pöörama, tuleks teha eeltööd ka kaupade osas, sest alati on võimalik leida soodsamaid pakkumisi. Internet on siin suureks abimeheks. Näiteks olen ise endale ostnud soodsalt asju internetist, samas kui poeriiulitel on need teinekord kaks korda kallimad.