Kui kusagil on hullud päevad, allahindlus vms, siis keeran otsa ringi ja lähen teise poodi. Ma ei salli silmaotsaski rahvamasside hullumeelset trügimist, pikki järjekordi jne, mis rahvalt mõistuse viib ja pisukesegi allahindlusega kaasneb.See kõik on pealegi nagunii pettus.

Tegelikult ei salli ma üldse ostlemist ja soovin oma hädavajalike ostudega võimalikult kiirelt ja võimalikult vähese närvikuluga ühele poole saada, et saaks sest kuramuse poest juba välja. Mul on alati juba enne poodi sisenemist täpselt teada, millist kaupa ma sealt vajan. Ma ei vaata kaupmeeste poolt mu teele püstitatud ahvatluste poolegi, ei lase end mõjutada nende mesijutust, otsigu lolli teisest oblastist.

Mina suundun sirgemat teed pidi oma vajaliku riiuli juurde ja sama sirgelt pärast poest välja. Maksku siis, mis maksab, minu närvid maksavad igatahes rohkem, et massipsühhoosiga kaasa minnes rapsima hakata.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis soodsaim ongi lõppkokkuvõttes VAID vajalike kaupade ostmine, mitte arutult teadmata otstarbega sodi kokku kahmimine vaid seepärast, et odavalt saab. Ma pole nii rikas ja ma ei muuda oma elamist kolikambriks mitte mingi hinna eest. Keelduksin ka tasuta kauba koju tassimisest, kui mul reaalselt vaja pole.

Kuidas suhtud sina allahindlustesse ja kui palju lased end värvilistel allahindlussiltidel mõjutada? Jaga oma arvamust rahvahaal@delfi.ee!