Loomakaitsjad löögu või maha, aga karusnahkadest ma praegu küll ei loobu

Väljas on külm. Ostsin karupüksid. Ja loomakaitsjad löögu või maha, aga karusnahkadest ma praegu küll ei loobu. Karvad on ainsad asjad, mis minu vanu konte pakase eest kaitsevad. Olgu neile tapetud karusloomadele teada, et end ohverdades päästsid nad minu elu.

Minu karvane koduloom muidugi naudib lund aga isegi tema käpad on väheke hellad. Saapaid talle jalga ju ei pane, seega ei teagi, mis saab järgmisel nädalal, kui külmapügalaid tõesti veelgi rohkem olema saab. Hea meelega poeks teki alla ja tuduks talveund. Paraku, ilmselt pole see võimalik, sest karu kombel magades võib keegi sul samal ajal naha üle kõrvade tõmmata.Eks proovi siis pärast seletada, et see pole mitte väärtuslik karusnahk.

Samas, hullult ilus on see talv ju ikka ka, eriti, kui vaadata läbi akna.

Mulle kohe väga meeldis imetleda jäälilli autoaknal, samal ajal, kui mees neid külmast kohmetunud näppudega eemaldada üritas. Polnudki temast eriti kahju. No teate, tema viga, et asjade ilu ei oska hinnata.