Põhjused, miks kodustatud loomade kasutamine tsirkustes on samuti keelustatud mitmetes riikides üle maailma, on küllaltki sarnased. Kasside-koerte tsirkustega on loomakaitsjad pidanud üle maailma palju kokku puutuma, aga eriti näiteks Venemaal, kus sellised tsirkused on enim levinud. Üheks näiteks võib tuua selle aasta alguses avaldatud kaadrid koerte ja kasside dresseerimisest erinevates Venemaa tsirkustes, mis liigituvad üsna otseselt õudusfilmi žanri alla. Ka kassi ja koera peksmist ei peeta neis kaadrites paljuks, et neil etenduste jaoks trikid ikka selged oleks ja nad teaksid, kelle käes on võim. Paraku võtab aga aega, et see info jõuaks ka vastavate ametkondade ja meelelahutuse tarbijate kõrvu.

Vaid inimeste huvidest lähtuvaid lõõgastus- ja meelelahutusüritusi, mille jaoks näiteks koeri, kasse ja erinevaid kodulinde treenitakse, ei peaks tänapäeval enam au sees hoidma, kuna kaasaegse maailma võimalused neile samadele loomadele inimkontakti ja tegevust pakkuda kätkevad endas ka tunduvalt loomasõbralikumaid viise kui rändtsirkuse elu.

Kui koera dresseeritakse ja õpetatakse inimeste ja teiste liigikaaslaste hulgas käituma, on see teistest ajenditest lähtuv võrreldes dressuuriga, mida ta peab läbima selleks, et kahel jalal hüpates üle tsirkuseareeni karelda. Kaasaja võimalused lastel koerte ja kassidega kokku puutuda ei eelda selle jaoks tsirkuseareeni olemasolu. Suhtlusviise, kuidas lapsed loomadega kontakti saavad, on ka selliseid, mis ei hõlma loomade kasutamist viisidel, mis ei ole neile loomulikud. Kui Eesti mõistes tähendab loomatsirkus vaid rändavaid palagane nigelates elutingimustes elavate loomadega, siis on selge, et vahe näiteks kassinäituste või koerte agility-show'dega on suur. Seepärast leiame, et loomatsirkus kui selline on oma aja ära elanud ning on aeg sillutada teed loomasõbralikumatele meelelahutusviisidele.

Lisaks tuleb loomakaitsjana endalt ka küsida, milleks meie ühiskond nõrgemate kaitse vallas valmis on? Kahtlemata leidub julmust paljudes valdkondades, kus tänapäeval loomi kasutatakse. Sellest edasi ei ole paraku aga võimalik järeldada, et sellele julmusele saabub kiire lõpp. Praktilisi küsimusi, mis eetikast suuremat rolli mängivad, on palju. Loomatsirkuste valdkonnas ei ole aga valdkonna suur vajalikkus ja selle ühiskonnale toodavad hüved märkimisväärsed. Petitsioon loomatsirkuste keelustamiseks Eestis on kogunud pea 12 000 allkirja inimeste poolt, kes on võtnud seisukoha, et julmust kätkevale meelelahutusele meie riigis kohta ei ole. On aeg see seisukoht ka seadusandluse tasandil omaks võtta, et elevant Medi laadseid juhtumeid enam ei korduks.