Loe, missuguseid toetusi hakkavad saama Eestisse tulevad pagulased

 (163)
APTOPIX Mideast Lebanon Syria Refugees
APTOPIX Mideast Lebanon Syria RefugeesFoto: Hussein Malla, AP

Nüüd, kus on selge, et Eesti pakub kahe aasta jooksul elupaika 150 sõjapõgenikule, on ringlemas eri müüte seoses pagulastele mõeldud rahaliste toetustega, suurimaks neist on see, et iga pagulane saab endale 6000 kuni 10 000 eurot pearaha. Järgnevalt on välja toodud, missugused on riigi toetused pagulaste lõimumiseks ühiskonda.

Euroopa Komisjon annab kaasa nn pagulase pearaha, mis jääb vahemikku 6000–10 000 eurot. Seda raha ei maksta pagulasele endale, vaid seda makstakse Eestile pagulase integreerimiseks kahe aasta vältel pärast ta elamisloa väljastamist kuni ajani, mil isik tööle läheb. Euroopa Komisjoni poolt on välja toodud järgmised kategooriad, mis kinni makstakse.

Näiteks:

1. integreerumisprogrammidele

2. eesti keele õppele

3. korteriremont (munitsipaalkorteri puhul)

4. üürikulud: 130 eurot/18 ruutmeetrit inimese kohta

5. kommunaalkulud: piirmäär puudub

6. üürikorteri vahendustasu ja ettemaks: ühekordne toetus

7. tõlketeenus

Pearaha eesmärk on aidata pagulastel Eesti eluga kohaneda ja siin hakkama saada. Seda raha ei anta otse pagulastele, vaid kasutatakse nende jaoks vajaduspõhiselt – riik otsustab, mismoodi raha kasutada.

Seotud lood:

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul eeldatakse, et pärast esimest kahte aastat saavad nad iseseisvalt hakkama ja panustavad meie ühiskonna arengusse omalt poolt.

Pagulasel on õigus saada toetusi samadel alustel Eestis alalise elanikuga:

  • Riiklikku pensioni – (pärast viit aastat Eestis töötamist saadav rahvapension, mis on 2015. aastal 158,37 eurot kuus)
  • Peretoetust – 1. ja 2. laps 45 eurot, kolmandast alates 100 eurot kuus.
  • Toimetulekutoetust, milleks 2015. aastal on 90 eurot kuus.
  • Tervishoiuteenuseid ja muud abi
  • Tööturutoetust (2015. aastal 124,25 eurot) ja -teenuseid ehk töötukassa abi
  • Kui pagulane täidab ravikindlustusseaduse kriteeriumid, siis ravikindlustuskaitset täies ulatuses kahe aasta jooksul. Juhul kui pagulane asub enne kahe aasta möödumist tööle, lõpeb ravikindlustuskaitse varem. Muudel juhtudel laieneb vältimatu abi.
  • Kroonilise haiguse puhul ravimite eest täies ulatuses haigekassa toetust.

Esialgu on räägitud, et esimesed pagulased saabuvad siia järgmisel aastal.

Tähtsad mõisted:

Pagulane – inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. Tegemist on inimesega, kellele on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, see tähendab on tuvastatud, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.

Põgenik – üldtermin kõigi kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest.

Andmed: siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, sotsiaalministeerium, valitsuse koduleht, politsei ja piirivalveamet.