Loe ELi ACTA-teemalist memo: Miks toetab Euroopa Liit ACTAt?

 (140)
Loe ELi ACTA-teemalist memo: Miks toetab Euroopa Liit ACTAt?
Foto: Leonid Nikolajev

Euroopa Liidu memo selgitab, mis ootab ees lennureisijaid ja tavalisi internetikasutajaid ning kas lepingu sisu hoiti salajas või mitte.

Millega on ACTA puhul tegemist?
• ACTA aitab riikidel tõhusamalt võidelda intellektuaalomandi
õiguse rikkumisega.
• ACTA on oluline globaalse äritegevuse jaoks. Organiseeritud
kuritegelike organisatsioonide tegevuse tõttu kannavad paljud
kahju autoriõiguste, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste
või geograafiliste tähiste laialdaste rikkumiste või varguse pärast.
• Näiteks kirjanik, kelle raamat langeb piraatluse ohvriks või
moemaja, kelle toodangut võltsitakse. ACTA ühtlustab eeskirjad,
kuidas sellisel puhul tegutseda. Igaüks, kes on
intellektuaalomandi õiguste valdaja, Chianti tootjast kuni
meelelahutusliku tarkvara omanikuni, saab kasu paranenud
juurdepääsust õigusele, tollile ja politseile, et kaitsta oma õigusi
võltsijate või rikkujate eest.
• Õiguste valdajad saavad arvestada tõhusate ja ühiste
eeskirjadega kaebuste käsitlemisel. See hõlmab mitmeid
praktilisi küsimusi: millist kiireloomulist kaitset võib õiguste valdaja
saada? milliseid tõendeid kogutakse ja säilitatakse? Mida tehakse
võõrandatud võltsitud toodetega?

Miks EL toetab ACTAt?
ACTA tagab, et ELi niigi kõrge intellektuaalomandi kaitse tase
muutub rahvusvaheliseks ning see kaitseb töökohti ELis.
Euroopa kaotab igal aastal üle kaheksa miljardi euro meie turge
üleujutavate võltstoodete tõttu.

Millega ei ole ACTA puhul tegemist?
• ACTA ei tähenda eraviisilise suhtluse kontrollimist ja jälgimist
internetis ega veebisaitide tsenseerimist. See ei puuduta
üksikisikute internetikasutust.
• See ei piira põhiõigusi (nt lennureisijate sülearvutite kontroll piiril, internetiliikluse jälgimine). Lepingu üheks peamiseks põhimõtteks
on austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatus,
sõnavabadus ja andmekaitse.
• ACTA ei muuda kehtivaid ELi õigusakte. ACTA ei loo uusi
intellektuaalomandi õigusi, vaid käsitleb menetlusi ja meetmeid,
millega tagada olemasolevate õiguste kaitse ja seista vastu
mastaapsetele rikkumistele, milles osalevad sageli kuritegelikud
organisatsioonid.

Kasu inimestele ja ELi majandusele
• ELi majandus jääb konkurentsivõimeliseks ainult siis, kui see
saab toetuda uuenduslikkusele, loovusele, kvaliteedile ja
kaubamärgi ainukordsusele. Need on mõned meie võrreldavad
eelised maailmaturul ja need on kõik kaitstud intellektuaalomandi
õigusega.
• Intellektuaalomandi õiguste kaitse tähendab töökohtade kaitset
ELis. Intellektuaalomandi õiguste tugevam rakendamine tagab
uuenduslike töökohtade säilimise ELis.
• Võltsimine toodab suurt kasumit organiseeritud kuritegevuse
rühmadele ja moonutab turgu, kuna soodustab ebaseadusliku
tegevust äriühingutes.
• EL kaotab igal aastal mitmeid miljardeid eurosid saamata jäänud
tollitulude ja maksude näol ning selle kahju peavad lõpuks
kandma Euroopa maksumaksjad.

Võltsingute ja piraatluse mõju ELi majandusele
• ELi riikide tolliasutuste andmetel on ELi sisenevate võltsingute
kogused aastail 2005–2010 kolmekordistunud.
• Euroopa Komisjoni 2011. aasta juulis avaldatud statistika näitab
intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatavate saadetiste
tohutut lisandumist. Toll registreeris 2010. aastal umbes 80 000
sellist juhtumit. See on peaaegu kaks korda rohkem kui 2009.
aastal. ELi välispiiril peeti kinni üle 103 miljoni võltstoote.
• 2009. aasta OECD uurimuses võltsingute ja piraatluse globaalse
taseme kohta hinnati, et võltsitud kaupade rahvusvaheline
kaubandus on kasvanud rohkem kui 100 miljardilt USA dollarilt
2000. aastal 250 miljardi dollarini 2007. aastal. Selline summa on
suurem kui umbes 150 riigi SKP.

ACTA ei muuda kehtivaid ELi õigusakte.
• ACTA ei muuda ELi õigustikku, kuna liidu õigustik on juba praegu
märkimisväärselt edumeelsem kui kehtivad rahvusvahelised
normid.
• ACTA reguleerib ainult viisi, kuidas äriühingud ja üksikisikud
saavad kaitsta oma õigusi kohtus, piiril või interneti teel.
ACTAga ei looda uusi intellektuaalomandi õigusi ega ei
määratleta nende õiguste omandamist, kehtivust, kaitse ulatust,
registreerimist jne. ACTA lepinguosalised riigid kaitsevad neid
õigusi nii nagu need on määratletud riikide õigusaktides.

ACTA ei takista vaeseid riike odavaid ravimeid ostmast
• ACTAs ei ole ühtegi sätet, mis otseselt või kaudselt mõjutaks
seaduslikku kauplemist geneeriliste ravimitega või mis laiemas
mõttes mõjutaks globaalset rahvatervist.
• Vastupidi, ACTAs viidatakse selgesõnaliselt intellektuaalomandit
ja rahvatervishoidu käsitlevale Doha deklaratsioonile. ACTA
kohaselt jäävad patendid välja kriminaalõiguslikest ja piiridel
võetavatest meetmetest.

Läbipaistvus
ACTA lõplik tekst on avalikkusele kättesaadav alates 2010.
aasta novembrist ning see avaldati juba läbirääkimiste ajal.
ACTA tekst on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes sellel
lingil.
• Euroopa Komisjon korraldas ACTA kohta neli huvirühmade konverentsi
(need toimusid 23. juunil 2008, 21. aprillil 2009, 22.
märtsil 2010 ja 25. jaanuaril 2011 Brüsselis). Kõik konverentsid
olid avatud kõigile – kodanikele, tööstusele, valitsusvälistele
organisatsioonidele ja ajakirjandusele.
• ACTA läbirääkimised ei olnud salajased. On tavapärane, et
läbirääkimised on konfidentsiaalsed (sest kuidas muidu saakski
läbirääkimisi pidada?), kuid on olemas selged eeskirjad selle
kohta, kuidas teavitada Euroopa Parlamendi liikmeid –
demokraatliku Euroopa esindajaid – sellistest
kaubandusläbirääkimistest. Neid eeskirju järgiti väga täpselt.
• Läbirääkimiste ajal osales kaubandusvolinik De Gucht kolmel
täiskogu istungil, vastas kümnetele kirjalikele ja suulistele
küsimustele ning kahele Euroopa Parlamendi resolutsioonile ja
ühele deklaratsioonile, ning komisjoni talitused korraldasid
mitmeid teabetunde Euroopa Parlamendi liikmetele ja
rahvusvahelisele ajakirjandusele.

Millised riigid on ACTAga seotud?
• Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, Jaapan, Korea, Mehhiko,
Maroko, Uus-Meremaa, Singapur, Šveits ja Ameerika Ühendriigid.
• Loodetakse, et suuremad riigid, kes puutuvad kokku
samasuguste võltsingute ja piraatluse probleemiga, liituvad
lõpuks ka lepinguga.

Lepingu ajalugu
• Arutelud selle lepingu üle algasid 2007. aastal. Ametlike
läbirääkimistega alustati 2008. aasta juunis ja peetud on seitse
läbirääkimiste vooru.
• Läbirääkimised viidi lõpule 2010. aasta novembris ning nüüd
viivad läbirääkimiste osalised läbi riigisiseseid
ratifitseerimismenetlusi. Lepingu lõplik tekst on siin.
• Kõik osalised peale ELi, Šveitsi ja Mehhiko kirjutasid lepingule
alla 2011. aasta detsembris.
• EL kirjutas ACTAle alla 26. jaanuaril 2012 Tokios. ACTA
sisaldab kriminaalõiguse jõustamist käsitlevaid sätteid. See on
valdkond, mis on ELi ja tema liikmesriikide jagatud pädevuses.
Seetõttu on vajalik, et EL ja kõik 27 liikmesriiki ACTAle alla
kirjutaksid ja selle ratifitseeriksid.

Järgmised sammud
• Pärast seda, kui EL ja tema liikmesriigid on ACTAle alla
kirjutanud, teatatakse sellest ametlikult Euroopa Parlamendile, et
parlament saaks alustada nõusolekumenetlust. See peaks
hõlmama arutelusid erinevates komisjonides (rahvusvahelise
kaubanduse komisjon, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade
komisjon, õiguskomisjon) ning võimalik, et ka avalikku arutelu.
Nõusolekuhääletus toimub tõenäoliselt 2012. aasta suve
lõpupoole.
• Kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku ja
ratifitseerimised liikmesriikides on lõpule viidud, siis peab Euroopa
Liidu Nõukogu võtma vastu lõpliku otsuse lepingu sõlmimiseks.
Sellest teavitatakse teisi ACTAle allakirjutanuid ning leping
jõustub ELi jaoks.