Linuxiga HP Brio kontoriarvuti
Katsetamiseks antud Briol oli väike tornkorpus, 866MHz Pentium III protsessor, 64MB mälu, 20GB kõvaketas, integreeritud S3 Savage 4 kuvaadapter ja heli, CD-ROM, eesti paigutusega HP-logoga klaviatuur ja hiir. Võrguadapterit ega modemit ei olnud. Sellise konfiguratsiooniga arvutit maksab 11700 kr, kuid kasutaja peab mälu ja võrguadapteri või modemi juurde ostma.
Igal juhul peaks uuele kontoriarvutile installeeritava Windows 2000 ja Office XP arvelt olema võimalik ligi 7 tuhat krooni kokku hoida. Kas firma tegelikult ka mingit kasu saab, on siiski küsitav. Tuleb ju Windowsi ja Office’iga harjunud kasutajaid ümber õpetada ning hankida ettevõttele uued, Linuxi keskkonnas töötavad üldkasutatavad rakendusprogrammid (andmebaas, raamatupidamine jm). Tasuta StarOffice pole Office XP-le kontoritöös võrdväärne asendaja (parim tabelitöötlusprogramm on vaieldamatult Excel), rohkem sobib see kodukasutajale. Windowsilt Linuxile üle minnes on esialgu kindlasti palju probleeme ja tööviljakus langeb. Teoreetiliselt on sellise arvutiga muidugi võimalik Microsofti rongilt maha asuda ja lõpetada versiooniuuenduste eest maksmine.
Linux-Mandrake graafiline installeerija DrakX lihtsustab keerulist installeerimisprotseduuri. Tuleb vaid valida keel (eesti või inglise), klaviatuur, installeeritavad programmipaketid, kasutajanimed ja paroolid. Testarvutile olid Linux ja StarOffice juba installeeritud. Windowsil ja Mac OS-il on installeerimine äärmiselt lihtsaks tehtud. Linuxi puhul peab kasutaja ise valima, milliseid programme installeerida.
Kuna StarOffice oli arvutisse installeeritud, siis sai seda KDE stardimenüüst käivitada. Käivitamiseks kulus ligi 2 minutit (Windows keskkonnas 128MB mäluga arvutil vaid 12s). Ilmselt on 64MB mälu siiski liiga vähe, kuigi minimaalsena on CD-l näidatud 32MB ja soovitatavana 64MB.
Kuigi programme saab pärast installeerimist käivitada stardimenüüst, on Linuxit mittetundev kasutaja esialgu siiski raskustes. Ta ei tea midagi Linuxi akna- ja failihalduritest, erinevatest töölauasüsteemidest, kaustadest, käsureale tipitavatest korraldustest ega programmide installeerimisest. Arvutiga tuleb CD-l kaasa installeerimisjuhend ja KDE 2 juhend (põhjalik 211 lk juhend, kus vaadeldaks nii KDE kui Gnome töölaua kasutamist, on saadaval Mandrake kodulehel). Need on muidugi ingliskeelsed.
Menüüd on küll suuremalt osalt eestikeelsed, kuid esialgu see pigem segab kui abistab, sest kogu KDE ja Gnome abiinfo on endiselt inglise keeles. Ingliskeelset abiinfot lugedes tuleb iga kord mõistatada, kuidas selles kasutatud terminid on eesti keelde tõlgitud. Pealegi pole abiinfo sisu alati kooskõlas ekraanipildiga. Kui käepärast on korralik piltidega juhend, siis on asi muidugi lihtsam, kuid see tuleb kõigepealt Internetist või CD-lt printida. Eestikeelne juhend on esialgu ainult unistus.
See mis arvutifriikidele meeldib, nt mitu graafilist töölauda (Gnome, KDE jt), mitu akna- ja failihaldurit jne, on tavakasutajale tülikas. Linuxi puhul tuleb kõigepealt uurida, kuidas Gnome ja KDE töötavad ja siis otsustada, kumba kasutada. Rakendusprogrammide valik on veel suurem.
Windowsis on iga asja jaoks üks vahend (failihaldur, brauser, CD-mängija jne), mis installeeritakse koos operatsioonisüsteemiga. Kontoritarkvara on Office. Neid õpetatakse igal arvutikursusel. Eestikeelset kirjandust on suures valikus. Arvuti kasutamine on püütud muuta võimalikult lihtsaks. Paned nt Office XP plaadi CD-le ja installeerimisprogramm käivitub automaatselt, heliplaat hakkab kohe mängima jne. Sellele vaatamata vajavad vähekogenud kasutajad pidevalt abi.
Linuxi jaoks mõeldud kontoriarvuti komplektis peaks kindlasti olema Linuxiga töötav võrguadapter. Omad probleemid kaasnevad modemiga, sest enamik odavaid sisemisi modemeid (nn winmodem’id) Linuxiga ei tööta.
Paar korda õnnestus mul arvuti ka rippuma ajada, kuid pärast voolu välja- ja sisselülitamist läks see uuesti käima. Hoolimata eestikeelsetest menüüdest ja eesti klaviatuurist, ei saanud kaht valulast, katusega z ja s tähte kusagilt kätte. Kui selleks on vaja mingit lisaprotseduuri, siis tuleks ostjat sellest informeerida.
Arvutimaailmas 4/01 imestab J.Vare, miks ometi eestindatud, tasuta Linuxile massiliselt üle ei minda ja arvab, et varsti võib Linux populaarsuselt Windowsist ette minna. Praegu sellist tendentsi lauaarvutite osas küll märgata ei ole. Kui Eestis leidub mõni asutus (v.a Linuxi või Unixi turustajad), kes täielikult Linuxiga töötab, siis võiks selle kogemusi kommentaarides valgustada..
Mugavuse eest tuleb maksta. Tundub, et Windowsiga harjunuil pole raha kokkuhoidmise eesmärgil küll mõtet Linuxile üle minna, jäägu see operatsioonisüsteem arvutifriikidele. Mulle isiklikult Linux-Mandrake meeldib. Et oskaja võib Linuxiga palju ära teha, võib näha Mandrake kodulehel avaldatud ekraanipiltidelt ja märgatavalt täiustatud 8.0 versiooni demodelt. Harjumus on suur jõud. Võib arvata, et enamik Windowsiga harjunuid ei hakka Linuxi uurimisega kunagi vaeva nägema.
