Linnar Priimägi: Poliitilise identiteedi vargus

 (93)
LINNAR PRIIMÄGI
LINNAR PRIIMÄGIFoto: Priit Simson

Must propaganda ei ole mitte see, kui propagandasõjas vastast mustatakse, vaid see, kui vastasele tehakse halba või eksitatakse avalikkust vastase nimesildi alt. Omastatakse vastase poliitiline identiteet.

Näiteid leidub küllaga nii kaugemast kui ka lähemast ajaloost. Ukraina narodnikud levitasid 1870. aastatel Kiievi kubermangus "kuldkirja", mis tsaari nimel lubas talupoegadele, kui nad mässama hakkavad, kogu mõisnike maa.

Goebbels pani Berliini kommunistlikus linnasüdames üles natsionaalsotsialistide miitingu plakatid, mis jäljendasid kommunistide kujundust ja sõnastust: "Kodanluse riik läheneb lõpule! Me peame looma uue riigi! Töölised, saksa rahva saatus on teie kätes!"

Kohalikel valimistel 2009 sõitis Tallinnas liinibuss, mille tagakülg oli kujundatud Reformierakonna kampaania stiilis, aga tekstiga: "Reformierakond: meie tõstsime toasooja hinda. Meie [südame kujutis = "armastame"] hinnatõusu!"

Ja 2009 riputas välimeediaettevõtete liit Tallinnas üles plakatid "Vali neid europarlamenti!", kus seisid üleriigilise nimekirjana kirjas küll kõik erakonnad ning üksikkandidaadid, aga mis olid kujundatud muist Reformierakonna ja muist Res Publica kampaania värvides. Seda tehti nimme välireklaami keelu ajal, tagades plakatite levi ajakirjanduses.

Seotud lood:

Niisugune on must propaganda, avalikum või varjatum. Valget propagandat tehakse oma nime all ja halli puhul pole aru saada, kes publikuga kõneleb.

Must propaganda on "identiteedi vargus", nagu nüüd öeldakse. Poliitilise identiteedi vargusel on propagandistlik mõju ka siis, kui seda toimetatakse uisapäisa või nalja pärast. Aastal 2011 pidas politsei kinni 22-aastase mehe, kes oli Toomas Hendrik Ilvese nime alt saatnud IRL-i poliitikutele e-kirja, mis "kubises roppustest", nagu refereeris ajakirjandus. Tüüpi ähvardas kuni kolmeaastane vangistus, sest 2009. aasta lõpus muudeti identiteedivargus meil kriminaalkorras karistatavaks.

Kuid à la guerre comme à la guerre. Propagandasõjas ning armastuses on kõik lubatud. Valimisvõitluses muutuvad kandidaatide isikunimed erakonna kaubamärgiks. 2009. aasta kohalikel valimistel võis veel ilmuda venekeelne plakat Keit Pentuse ning Andrus Ansipi näopildi ja Reformierakonna logoga, juures kiri "Energiakriis. Keit Pentus, linnapeakandidaat". Ent nüüdsete kohalike valimiste eel on tekkinud huvitav poliitilise identiteedi kaasus reformierakondlase Vilja Toomastiga, kes kasutab Keskerakonna kaubamärki "Savisaar".

See pole samasugune juhtum nagu Saksamaal, kus mitmekümne miljoni inimese hulgast otsiti välja Gerhard Schröderi, Angela Merkeli ja teiste nimekaimud ning lasti neil siis plakatil öelda, et nemad valivad sotsiaaldemokraate. Nood sakslased esinesid seal omaenda nime all, mis üksnes juhtumisi sarnanes tuntud poliitiku omaga. "Savisaare" puhul on selgelt tegu poliitilise kaubamärgi kaaperdusega - ükskõik mis põhjustel.

Põhjused ongi pentsikud. Elu24.ee 06.04.2012: ""Elasime Edgariga koos ka juba palju aastaid enne abiellumist. Seepärast jätsin ka oma perekonnanimesse Savisaare nime alles, see oli nii pikk periood minu elust," rääkis Vilja Naistelehele." Ja samas: "Leidsin uuesti abielludes, et mu elu ju jätkub, mitte ma ei alusta seda uuesti nullist. Seetõttu otsustasingi jätkata kahe perekonnanimega, kuid ma ei välista, et see kunagi muutub."

Eesti Päevaleht 11.04.2012: "Ma olen väga suure osa oma elust ja karjäärist teinud selle nimega. Ma ei tegelenud selle mõttega, et too nimi võiks kunagi muutuda probleemiks." Ja viimaks DELFI 12.04.2012: "Vilja Savisaar-Toomast... ei kavatse loobuda Savisaare nimest... "Mis see nimi muudab, see ei muuda inimese olemust,” rääkis eurosaadik."

Oo jaa, kaubamärgiks olev nimi muudab vägagi inimese olemust valimispubliku silmis - selle tõsiasja ees ei saa silmi kinni pigistada. Siit algab eksitav must propaganda. Kes valiks linnapeaks Vilja Toomasti? Kes ta sihuke on? Mida ta poliitikuna on ära teinud?

Mulle on Vilja inimesena mõistetav. Aga nüüd saab temast musta propaganda õpikunäide.

Ja täpp i peale: "Ei ürita selle nimega karjääri teha ega kuulsaks saada, nagu Vilja Savisaar eile oma nime allesjätmist põhjendas" (DELFI 11.04.2012). Propagandasõjas ning armastuses on aga teatavasti kõik lubatud. Isegi poliitilise identiteedi kaaperdus valijate eksitamise eesmärgil. Linnapeaks "reformierakondlane Savisaar"!

Ainult Taimo Toomastist hakkab kahju kui ripatsist selles mängus.