Liisa Pakosta: Mida Mart Laar oma kirjaga tegelikult mõtles?
Mart Laar kirjutas nädalapäevad tagasi erakonnakaaslastele Riigikogust lahkumise puhul hüvastijätukirja, millele lisas paar mõtet poliitilise olukorra kohta. Need on Eesti avalikkuses kõvasti vastu kajanud ja ajakirjandus on usinalt arutlenud selle üle, mida Laar tegelikult mõtles ja kirjutas. Laar ütles aga lihtsalt välja selle, mida tema ise ja ka väga paljud teised inimesed tunnevad. Täna koguneb IRLi laiendatud eestseisus seda Eesti poliitilist olukorda arutama.
Inforohked kommentaarid
Senistest reaktsioonidest oleme saanud teada palju huvitavat. Sotsialistide kommentaaridest peegeldus halvastivarjatud kibedust, sest Laari kiri kergitas küsimuse võimalikest uutest koalitsioonidest. Sisuliselt ütlesid sotsid, et nad ei ole koalitsiooniks ega valitsusvastutuseks valmis. Nad keskenduvad 2015. aasta valimistele ja varasemad käigud lööksid nende plaanid sassi. Nad ei öelnud seda küll otsesõnu, aga lugege vastuseid ja jälgige tooni.
Savisaare reaktsiooni tuli kauem oodata. Ka tema oli segaduses. Muidugi võtab sellise fantastika, nagu Savisaar pressile saatis, kokku klopsimine ka aega. Tegelikult ütleb temagi, kui keerutamine ja ulme välja arvata, sisuliselt sama, mis sotsid. Peale 2015. aasta valimisi muid eesmärke praegu pole ja varasemaks vastutuseks ei ole ta valmis. Teisalt – kui ta tegelikult pole valmis isegi Tallinna tasuta piletisüsteemi korda tegema, siis pole ka midagi imestada.
Reformierakonnast suutis Ligi päeva jooksul antud kolmes erinevas kommentaaris Laari kohta kolmel erineval viisil halvasti öelda. Muuhulgas nimetas ta kirja alatuseks, no umbes nagu Mart peaks olema tänulik ja vait. Tjah, eks Laari kirjas oligi tähtsal kohal poliitilise kultuuri küsimus nüüd ja tulevikus.
Peaminister Ansip oli tasakaalukas ja viisakas ning temalt saime tegelikult teada, et meil on hea, töötav koalitsioon ja muid valikuid hetkel laual ei ole. Minul IRLi liikmena on selle üle hea meel, sest ka minu arvates ei ole hetkel paremaid võimalusi.
Aga IRL ise?
Ka IRLi sees oli ehmatanuid ja üllatunuid. Mõni oli Mardi peale ka päris pahane.
Samas polegi niivõrd oluline arutleda selle üle, mida Mart ütles või ütlemata jättis, pigem on määrav, millise reaktsiooni see sõnum tekitada suudab. IRLi jaoks oli Mardi sõnum üheselt selge: “Ärgake ja mõelge, mis te erakonna ja Eestiga edasi tahate teha!”
Mardi kiri on mulle algusest peale meenutanud Briti peaministri Cameroni avaldust Euroopa Liidust väljaastumise kohta. Cameron viskas õhku küsimuse, et kui meile ei sobi ja vingume, siis lahkume. Sellele järgnes lai diskussioon, muuhulgas ka tõdemus brittide endi seas, et siiski on Ühendkuningriikidel kasulikum olla ELi liige edasi.
Samas oli see avaldus üllatav (mõni ütles sellegi kohta, et alatu) Euroopa Liidule, kuid pani sel moel ELi tõsisemalt suhtuma brittide soovidesse. Pikas perspektiivis aga sai ja 2017 saavad sellest avaldusest kasu konservatiivid ise.
Nagu euroliitki, käib aeg-ajalt närvidele iga (koalitsiooni)partner. Ent seda enam tuleb alati otsida lahendusi, olgu tegu mistahes vajaliku reformiga. Tupikutest tuleb välja tulla ja edasi minna. Muidu ähvardabki eesti keelde juurduda uudissõna ligisema (mis on lähedane mõistele vigisema, tähistades pahameeleavaldust, kui mõni naine julgeb poliitikas sõna võtta või kui tehakse ettepanekuid sotsiaal-, hariduse- või kultuurikulude suurendamiseks). Rohkem tegusid on tarvis ära teha ka siin Maarjamaal, sest kaua me ikka haldusreformi osas pöidlaid keerutame, kui isegi Läti ja Soome selle kallal müttavad!
Seebiooperi vahepeal eetrisse pääsenud uute seeriate (Naistevahetus. Ekskaasade duell. Põhimõtted pea peale. Senise vihase kriitiku talumine kokkusurutud huultega linnapea ja europarlamendikandidaadina jms) asemel on aeg lülituda töisemale kanalile. Tõesti, tööd tahaks teha. Lõpetuseks ei ole seega oluline analüüsida ja uurida mida Mart “tegelikult mõtles”, pigem on kasulikum, kui me kõik ise rohkem mõtleme.
