Liikide kadumisest

19-st teadlasest koosneva töörühma uurimistulemused toetavad kõige süngemaid ennustusi selle kohta, millist ohtu kujutab globaalne soojenemine meie keskkonnale.

Nad võtsid vaatluse alla umbes viiendikul maakeral elavad enam kui tuhat taime- ja loomaliiki. Bioloogid usuvad, et halvima stsenaariumi kohaselt on aastaks 2050 jõudnud neist 37 protsenti kas väljasuremiseni või piirini, kust pole enam tagasiteed. Ka parimate arengute puhul on väljasuremisprotsent tervelt 15. Keskmine stsenaarium kuulutab seega kadu umbes veerandile.

Uurimuse juhtautori, Leedsi ülikooli professori Chris Thomase sõnul võib kokku sattuda käesoleval sajandil löögi alla kuni miljon liiki — häving, mis oleks võrdeline dinosauruste väljasuremisega. Siiski on tema kinnitusel tulemustes veel väga palju ebakindlat.

“Liigid võivad kahaneda iga põlvkonnaga. Nende väljasuremine võib võtta aega aastakümneid või koguni sajandeid. See annab mõistagi natuke lootust. Kui me saaksime praegu asetleidva kliimasoojenemise tagasi pöörata, nii et kliima muutuks neile liikidele taas elamiskõlblikuks, saaksime ehk osa neist päästa, enne kui viimased indiviidid neist surevad,” rääkis ta.

Teadlastel puudub lõplik üksmeel selle kohta, mis kliima soojenemist põhjustab. Enamik neist usub siiski, et sellele aitavad vähemalt tugevalt kaasa inimese poolt õhkupaisatavad kasvuhoonegaasid.

Uurimuse koostanud autorid kutsuvad seetõttu võtma kiirelt kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis nende tootmist vähendaksid.

Näiteks Briti Guardian juhib tähelepanu, et kliima soojenemise vähendamiseks saavad väga palju ära teha oma igapäevaelus ka inimesed ise. Varasemad uurimused näitavad, et kui inimesed sõidaksid autoga nädalas üheksa miili ehk umbes 15 km vähem, väheneks sõidukite põhjustatud reostus 13 protsendi võrra. “Kas on seda tõesti väga palju tahta?” küsib leht.

Teadlased on samas ennustanud aastaid, et inimtegevus võib viia liikide drastilise väljasuremiseni kliima soojenemisetagi. Erinevatel hinnangutel võib inimene, hõivates varem teistele liikidele kuulunud maad, kiirendada liikide normaalset kadu sada kuni tuhat korda.

Dr Thomase sõnul annab nende uurimus selles kontekstis väga murettekitava tulemuse.

“Täiesti selge on see, et kliima muutust peaks pidama sama tõsiseks ohuks kui liikide väljasuremist ning teisi tegureid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Nii riiklikud kui ülemaailmsed looduskaitseorganisatsioonid peaksid võtma seda väga-väga tõsiselt,” kõneles teadlane.

Sünge uurimus on leidnud aga ka kriitikuid. George Marshalli Instituudi president William O’Keefe näiteks märgib, et teadlased ei võtnud arvesse liikide võimet elutingimuste muutusega kohaneda.