Lihamass ei ole kräpp, lihamass on ka liha

 (87)
Lihamass ei ole kräpp, lihamass on ka liha
Foto: Tanel Meos

Viimasel ajal olen sattunud lugema kerget skandaali lootva tooniga artikleid, kus räägitakse meie poeriiulitel olevate vorstide olematust lihasisaldusest ja „petturitest“ lihatööstustest, kes müüvat vorsti pähe mida iganes.

Nagu sellistel puhkudel sageli domineerib pealiskaudne suhtumine ja asjalikku juttu on vähe, loeb emotsioon.

Fakt on see, et Euroopa Liidus ei tohi lihavalmistise, näiteks keeduvorsti, koostises lugeda lihaks mehhaaniliselt kondist eraldatud lihamassi. Lihamassi tootmisprotsess ise käib nii, et masinaga eraldatakse luudelt-kontidelt sinna peale lihalõikust jäänud arvestatav kogus liha, mis tänu protsessi iseloomule kaotab lihale muidu omase struktuuri ja seda nimetataksegi lihamassiks. See tooraine on oluline koostisosa enamuses odavama hinnaklassi vorstides ja viinerites. Nimetus aga ei tähenda veel, et lihamass poleks liha! Lihtsalt märgistusreeglid nõuavad selle tooraine nimetamist lihamassiks. Reegleid võib teha milliseid tahes – lihamass on olemuslikult ikkagi liha, kuigi teistsugune. Ei sai, ei soja, ei kont – liha! Kui me kodus kondi ümbert liha ära nokime, siis miks peaks üks lihatööstus selle liha minema viskama?

Vorsti sööjale on tunduvalt olulisem see, et kas tootes kasutatav lihamass ka kvaliteetne on. Vaat see on koht, kus tarbijajõiguste lipp tuleks kõrgele ajada. Lihamass on väga tundlik tooraine ja ta tuleb ära kasutada kiiresti. Samuti on oluline, et kõik laboratoorsete analüüside tulemused kasutatava lihamassi koostises vastaks kehtestatud normidele. Tavatarbija võiks siinkohal usaldada eesti veterinaar- ja toiduameti inspektorite tõhusat kontrollitööd ja sertifitseeritud kvaliteedisüsteemiga usaldusväärsete tootjate enesekontrollisüsteeme.

Igal tegevusel on tagajärjed. Kui mehhaaniliselt eraldatud lihamassi põhjuseta halvustamine jätkub, siis selle soodsa vorstitooraine kasutamismahud langevad. See omakorda viib liha märkimisväärse kallinemiseni, sest lihatööstustel-tapamajadel pole osa tekkivast lihast kusagil kasutada ega kuhugi müüa ja järelikult väärtuslikumate tükkide hinnad tõusevad. Ilma kärsata, nokata ja kontideta fileetükke keegi farmis kasvatada veel ei oska. Lahenduseks on vorstitooraine hindamine objektiivsete ja mõõdetavate kvaliteedikriteeriumite mitte tootmisviisi järgi. Sellesuunalised püüdlused on lihatootjate initsiatiivil Euroopa Liidus ka täheldatavad.

Margus Venelaine on Talleggi äridirektor.