"Õnn oli meiega ning autojuht suutis suunata auto ninaga kraavi, kus paks lumi meid kinni püüdis. Auto oli "kõhuni" lumes – ei edasi ega tagasi. Autos oli kaks väikest last ning üks noor ja teine vana naine.

Kohe sai tehtud paar kõnet, lootuses kutsuda abi, kuid numbrid ei vastanud. Mõistsime, et sellest olukorrast me ise välja ei tule. Äkki sõitis vastassuuna sõidurajalt meie auto taha sõiduauto numbrimärgiga 053 PBP.

Välja astunud noor mees küsis julgustavalt: "Noh, kas tõmbame välja?" Peagi, pärast paari katset ja köie katkemist oligi meie pisike punane taas teel. Noor mees soovis meile ohutut koduteed ja istus autosse.

Ma ei märganud küsida selle julge ja abivalmi mehe nime. Aitäh, et sa ei pidanud paljuks peatuda pimedal, tuisusel õhtul, kitsal, tiheda liiklusega maanteel!

Olles praegu kodus, soojas toas ning kirjutades seda kirja, soovin, et kõik su sõbrad, tuttavad, pere ja inimesed, kes tunnevad auto numbri ära, teaksid sinu heateost ja oleksid sinu üle uhked. Veel kord: suur tänu!" kirjutati grupis Märgatud: TALLINN'as eile õhtul.