“Tegemist on kunagiste riigijuhtidega, kelle ajal Eesti vabanes okupatsioonist,” piiritles kutsutute ringi presidendi välisnõunik Toivo Klaar.

Kui tema lennukas idee teostuks, siis võivad tuleval aastal Tallinnas suurel rahvapeol koos eestlastega juubeldada ka George Bush, Mihhail Gorbatshov, Hans-Dietrich Genscher, John Major, Boriss Jeltsin, aga ka Soome ekspresident Koivisto, Landsbergis Leedust ja Gorbunovs Lätist, Taani eksvälisminister Ellemann-Jensen, Rootsi ekspeaminister Carlsson jne.

Niisiis plaanib president Meri vägevat troonilt lahkumise pidu, sest temastki saab ju septembris 2001 "endine tipp-poliitik". Paraku on Lennartit ümbritsev ametnike armee galaõhtu suhtes skeptiline: esiteks pole raha ja teiseks nõuab selline tähtede paraad tohutuid turvameetmeid, erilennukeid, hotelle jne.

Idees suurmeestele pidu korraldada on lennartlikku arrogantsust, iseküsimus on see, kui vägevalt peaks Eesti üldse 20. augustit tähistama. Ei saa ju unustada, et eelkõige on tegemist Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tähistanud riigipöördekatse tähtpäevaga. 20. august on alati olnud südamelähedane kuupäev Edgar Savisaarele, kes sel päeval alati meenutab Teletornist väljumisel tõstetud victory-sõrmi.

Mõistetav on ka ajaloolase Mart Laari vastuseis presidendi ideele, sest tema jaoks on kõige tähtsam päev Eesti ajaloos 24. veebruar. Laari parteikaaslane Sirje Endre aga hõõrub Merile nina alla üht eelmist plaani, mis kolinal läbi kukkus: kutsuda Eestisse maailma väikeriikide liidrite konverents.

Kultuuriministri ajutrust arutas nädal tagasi võimalust tähistada taasiseseisvumise 10. aastapäeva kaitsejõudude paraadi, rongkäigu ja laulu- või tantsupeoga. Sõjaväeparaadi idee lükati kõrvale.

Kas toetada Lennartit tema hulljulgetes unistustes või olla nende poliitikute poolt, kes pooldavad tuleva aasta 20. augustil vaikset kodust pidu?