Lauri Laugen: Oleme fašistid – ja mis siis?

 (83)
Lauri Laugen: Oleme fašistid – ja mis siis?
Foto: Andres Putting

Venemaalt Karjala Vabariigist saabunud teadete kohaselt on kohalikud võimumehed suutnud suurepäraselt tabada Kremlis valitsevat konjunktuuri ja kuulutanud 30. septembri fašistlikest vallutajatest vabastamise päevaks. Fašistlikud vallutajad ise, ehk kallid põhjanaabrid soomlased tunduvad selle uudise peale aga hämmastavalt rahulikuks jäävat.

Teatavasti kaotas Soome pärast Talvesõda 13. mail 1940 sõlmitud Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule suured maa-alad Karjalas. 25. juunil 1941 otsustas Soome väejuhatus alustada samaaegselt Saksa vägede pealetungiga ka oma rünnakut Nõukogude Liidu vastu, et Talvesõjas kaotatud alad tagasi võita. Endisel Soome ja Nõukogude Liidu piiril soomlaste edasitung siiski ei peatunud, vaid vallutati ka suur osa Ida-Karjalast. Seejuures olid paljud Soome sõdurid vanast riigipiirist kaugemale tungimise vastu.

Seega ei ole võimalik väita, et soomlased poleks sõja käigus teise riigi territooriumile tunginud. Tõsi küll, sellele eelnes Nõukogude Liidu vägede tungimine Soome territooriumile Talvesõja ajal. Niisiis ei ole soomlaste vallutajateks nimetamine NL seisukohalt otseselt vale, kuigi emotsionaalselt võttes tundub see igale asjaga kursis olijale ülekohtune.

Hoopis teine küsimus on muidugi venelaste lemmiksõna „fašism“. Rangelt võttes peaks fašism olema 1920. aastate Itaalias levima hakanud ideoloogia, mida esindas Benito Mussolini diktatuur. Vene retoorikas on esifašist muidugi Adolf Hitler, kes ise pidas end hoopiski natsionaalsotsialistiks. Nüüd on Karjala Vabariigi võimumehed fašistide hulka arvanud ka 1940. aastate Soome demokraatlikult valitud valitsuse.

Kes on venelase jaoks fašist? Arvatavasti võib selle sõimusõna tähendusvälja paigutada kõikvõimalikke ideoloogiaid toetavad kõikvõimalike rahvuste esindajad. Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolel või isegi sakslastega paralleelselt sõdimine on vaieldamatu ja kaljukindel kinnitus fašistiks olemisele. Tegelikult saab seda defineerida ka eituse kaudu: kõik, kes polnud ega pole praegu üht meelt Venemaal valitseva ideoloogiaga, on fašistid.

Märkimisväärne on siinjuures aga see, et fašistiks sõimamine ei ärata Venemaa naabrites enam erilisi emotsioone. Nii eestlaste kui soomlaste jaoks on see venelaste poolt ootuspärane käitumine, mis paneb kõige rohkem õlgu kehitama. Ka Karjala juhtkonna otsust kommenteerinud Soome ajaloolane Antti Laine ütleb Helsingin Sanomates, et venelased nimetavad kõiki nende vastu sõdinuid fašistideks. Hea küll, oleme siis fašistid. Ja mis siis.