Lasteaiaõpetajate huvide eest
Eesti alushariduse juhtide ühendus (EAHJÜ) koondab koolieelsete lasteasutuste juhte, õppealajuhatajaid ja ametnikke. Ühenduse eesmärk on muuhulgas kindlustada koolieelse lasteasutuse juhi õiguslike ja majanduslike huvide esindamine ja kaitsmine.
Lasteaednik on läbi aegade olnud pedagoogidest kõige madalamalt tasustatud, lasteaednike töötasud on riigi ulatuses suuresti erinenud, lasteaiaõpetaja puhkus on lühem kui õpetajal koolis ning järjest kasvavate ootuste ja nõudmiste tingimustes on ta praeguseni sunnitud end pidevalt professionaalina tõestama. Ikka veel kõneldakse avalikkuses õpetajast kui kooliõpetajast, eirates haridustaset, millel pannakse alus inimese toimetulekule edasises elus, sh koolis. Mitte ainult lapse toimetulekuoskused, vaid ka lapsevanema koostööoskused õpetajaga lapse arengu toetamisel kujunevad lasteaias.
Näitajad on nukrad
Lasteaed on koht, mille arvelt annab omavalitsustes halval ajal kokku hoida, mida on parematel aegadel kerge unustada, kuid millest on võimalik alati kõnelda, kui on vaja püüda noorte pereinimeste hääli. Lasteaeda tuleb tööle üldjuhul kutsumusega inimene, kellele töö meeldib, madalast palgast hoolimata.
Kas enam tuleb? EAHJÜ läbiviidud küsitlus, mis hõlmas kõiki maakondi, näitab nukrat suundumust. Kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat on raske leida Ida-Virumaal, Võrumaal, Raplamaal, Põlvamaal, kohati Viljandimaal, Saaremaal. Kogemusest võin väita, et valida pole ka Tartus.
Lasteaiaõpetaja töötasud erinevad maakondade ja omavalitsuste lõikes märgatavalt. Brutopalk jääb 380 ja 850 euro vahele.
Kuidas tuleb äsja kõrgkooli lõpetanud algaja pedagoog toime alla 600-eurose brutopalgaga? Jah, ka see on raha, aga kui inimene vahetab elukohta, ei saa ta selleski enam kindel olla. Erinevast palgamäärast hoolimata on nõudmised ja vastutus igal pool samad.
Praegu on paljudel lasteaiaõpetajatel tegemist toimetulekuga. Rahast, mis jääb õpetajale 383–500-eurosest brutopalgast pärast maksude mahaarvamist, on veel võimalik katta pidevalt kasvavad eluasemekulud, kuid kokku tuleb hoida juba toidu arvelt.
Tagajärjeks on õpetajate lisatöö väljaspool lasteaeda ja siirdumine tööle teistesse riikidesse. Näiteks Tartu linna lasteaedadest on 2010.–2011. aastal lahkunud teise riiki tööle 14 lasteaiapedagoogi, tasuvamale tööle 17 pedagoogi ja peale lasteaia töötab ka mujal 57 pedagoogi.
Tahtsime parimat, aga…
Erinevalt kooliõpetaja töötasust kaetakse lasteaiapedagoogide töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest, sõltuvalt omavalitsuse võimalusest. 2001. aastast alates on opositsioonipoliitikud üritanud viia koolieelse lasteasutuse seadusesse võimalust sõlmida lasteaiapedagoogide palgakokkulepe riigi tasandil – see pole õnnestunud. Kurbloolisus seisneb selles, et võimukoalitsioon, sattudes omakorda opositsiooni, esitas sama eelnõu uuesti – kah ebaõnnestunult. See oli poliitiliselt korrektne näide sellest, kuidas lasteaednikest hoolitakse – tahtsime parimat, aga...
Viis aastat tagasi rakendati kohalikele omavalitsustele riigieelarvest toetust lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks ja lasteaiakohtade loomiseks. 227 kohalikust omavalitsusest enam kui 200 leidis eelarvest raha, et aidata töötasusid ühtlustada. Riigi toetusest oli suur abi. Kahjuks ainult aastaks. Koolieelse lasteasutuse seadusesse on aga senini kirjutatud riigieelarvelise toetuse võimalus – nüüd küll viitega „vahendite olemasolul”.
Õpetajatega ühes paadis
Alushariduse juhtide ühendus on seisukohal, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema määratletud ja rahastatud samadel alustel kui kooliõpetaja oma, sest lasteaia- ja koolipedagoogidele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded ning vastutuse määr laste elu ja tervise hoidmisel ning arengu toetamisel.
Toetame õpetajate soovi streikides enda õiguste eest seista. Peame oluliseks, et lapsevanemad, lapsed jt ühiskonnaliikmed märkaksid, hooliksid ja väärtustaksid õpetajate tööd senisest enam ning aitaksid õpetajail oma õiguste eest seista.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
