Lasteaia kohatasu tõuseb paljudes omavalitsustes
Uuest aastast plaanitakse mitmes linnas-vallas tõsta märgatavalt lasteaiatasu. Rae valla elanikke ootab näiteks 74% tõus (27-lt eurolt 47-le), pealinlased peavad rahakotti kergendama senisest kolmandiku võrra enam (29 eurot 22 asemel). Tartus suureneb kohatasu samuti märgatavalt: 22-lt eurolt 30-le. Pärnus on lapsevanema makstav summa uuest aastast 33 või 41 eurot (koos ujumisõpetusega).
Tasu pole ammu tõusnud
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jääb pealinna lasteaedade kohatasu suurenemine märgatavalt alla Tartu, Pärnu jt omavalitsuste plaanitavale tõusule. Kõlvarti sõnul on Tallinna lasteaedade kohatasu püsinud muutumatuna juba seitse aastat, praeguse tõusu põhjus on inflatsiooni kasv ja küttehinna märkimisväärne tõus.
Pealinna 2012. aasta eelarve eelnõus moodustavad lasteaedade kulud kokku 53,47 miljonit eurot ehk veidi üle seitsme miljoni enam, kui oli ette nähtud 2011. aasta eelarves (kahe miljoni kroonine tõus). „Tänu abipaketile „Tallinn aitab” on toimetulekutoetust saavate perede lapsed ka edaspidi kohatasust vabastatud.
Kuid Eestis on ka kohti, kus lasteaiatasu on suhteliselt väike ega tõuse. Näiteks Rakveres on see juba 1997. aastast 15,34 eurot. Lääne-Virumaa kõige kallim vald on vanemate jaoks Rägavere, kus tuleb maksta 28,8 eurot, suurendada plaanivad kohatasu Vinni, Haljala ja Viru-Nigula vald. Lapsevanem Airi Parijõe sõnul saavad Rakvere lasteaiad sellise summaga hästi hakkama: „Summa ei ole suur, aga lapsed on selle eest hästi hoitud ja õpetatud, neil on lasteaias huvitav.”
Lisaraha oma lasteaiale
Lapsevanem Liis Paesüld arvab, et Tallinna praegune kohatasu, 22,24 eurot kuus lapse kohta, on paras, suurem summa oleks kahe lapse eest arvete tasumisel juba liiast. „Kohatasu tõusuga oleksin nõus, kui sellest muutuksid paremaks lasteaia olmetingimused – kui see läheks lasteaia remondiks, rühmaruumide sisustamiseks, mängu- ja õppevahendite ostmiseks ehk seda raha saaks kasutada just minu laste lasteaia direktor. Kindlasti ei ole ma nõus olukorraga, kus lapsevanemad peavad küll senisest rohkem maksma, kuid linn hoiab oma raha mingiks muuks otstarbeks.”
Samuti kahe lapse ema Kärt Trigmani peres moodustab lasteaiamaks pea ühe kümnendiku kuu sissetulekust, lisanduv 33% annab tema sõnul valusasti tunda. „Et emapalgaga soodustatakse sündimust, kuid pisikodaniku sõimeikka jõudes kaotatakse lapsevanemate jalge alt igasugune materiaalne pind, on lühinägelik ja julm. Raha, mida kavatsetakse teenida planeeritud kohatasu kallinemise pealt, võiks tulla sama palju ressursse neelava linnatelevisiooni linnaeelarvest ülalpidamise lõpetamisest,” pole Trigman rahul.
Küsimusele, kas nende kandis on plaanis tõsta lasteaia kohatasu, vastas Audru lasteaia direktor Jekaterina Kuru, eitavalt. „Toiduraha tõstmist oleme kogu aeg edasi lükanud, kuid paraku oleme seoses toiduainete hinna tõusuga sunnitud uuest aastast tõstma lasteaia toiduraha 1,50 eurole. Seda otsust on pikka aega edasi lükatud, kuid meid ümbritsev hinnatõus sunnib seda lõpuks siiski tegema. Lapsevanemad on öelnud, et kahte asja korraga tõsta oleks liiast, kuid mõistavad, et mingil määral on see paratamatus...
Kohatasu on olnud 2008. aastast 18,53 eurot kuus, sellest 13,42 majandamis- ja muude kulude katteks ning 5,11 sihtotstarbeliselt lasteaia õppe-kasvatustööks vajalike vahendite ja mänguasjade soetamiseks. Pere lasteaias käiva teise lapse eest on lapsevanemal vaja välja käia 50% kohamaksust ning kolmandale ja järgmistele lastele kohamaksu pole. Audru vallavanema sõnul püüame hoida kohatasu samal tasemel nii kaua, kui vähegi kannatab,” selgitab Kuru.
Nõo vallas on neli lasteaeda. Vallavanem Rain Sangernebo peab kahe aasta tagust otsust tõsta kohatasu väga õigeks, kuigi tõstmine läks üle kivide ja kändude. „Aastal 2012 me lasteaiatasu tõsta ei kavatse. Meie valla lasteaedade õppevahendite kulu vanemate makstav osa on 13 eurot kuus iga lasteaia nimekirjas oleva lapse kohta kogu kalendriaasta vältel. Sellele rahale lisandub lapsevanema makstav toiduraha, mis on vahemikus 1,15–1,30 eurot. Lapsevanemad saavad küsida toidurahasoodustust. Kui varem pole soodustuse küsijaid olnud, siis sel aastal tulevad paljud varasemast halvemini toime,” ütleb Sangernebo.
