Las minister töötab, mina ei taha!
VÄLJASUREVA RAHVA PEREMEES: Toimetaja Pets Mänd väidab, et rahandusminister Taavi Veskimägi peidab endas orjapidajat
Lugupeetud rahandusminister Taavi Veskimägi esines järjekordse naeruväärse väitega. Tema avalduse mõte oli selles, et seoses väljasuremisega tuleb pikendada tööpäevi, kärpida puhkusi ja tõsta pensioniiga. Ühesõnaga — me vajame uut tõhusat pärisorjust.
Pole kliente, pole ka tooteid
Ma loodan väga, et kõik kes endale meepoti eest eluaegse pensionisamba kaela võtsid, kiristava pensioniea tõstmise plaanidest kuuldes rõõmu pärast hambaid. Pension interruptus on üldse väga lahe asi, katkestad ennast enne tööga ära kui maksmisega lõpule jõuad — kena kopikas kokkuhoidu igatahes.
Kuidas saab üks minister ikka selline oinas olla, tööjõudu on vaja tööstusele — on ju nii. Kelle on aga tööstust vaja? Ikka inimestele, on ju nii. Kui aga inimesed välja surevad, pole ka tööstust kellelegi tarvis. Seega ei ole väljasuremine mingi probleem, ettevõtlus kaob koos inimestega — pole kliente, pole vaja ka tooteid.
Isegi kui mõtelda reformierakonna positsioonilt, et vabrikuid on vaja vabrikantidele ja pankuritele, ei muutu midagi. Välja sureme kõik ühtemoodi, eriti just vabrikandid, kelle jaoks 17 tuhandeline emapalk on nii väike raha, et nad kõngevad selle kätte nagu kärbsed. Pankuritele tunneme samuti kaasa.
Vidinate tootmine vajab orje
Kummaline on kuulda Eesti riigis muret tuleviku pärast. Kultuuri tulevik ei huvita kedagi, hariduse tulevik ei huvita kedagi, sotsiaalhoolekande tulevik ei huvita üldse, elanikkonna ennenägematu väljasuremine läheb ka ainult rahandusministrile korda, sest vidinate tootmine vajab orjasid.
Ehk saaks kultuuri ja hariduse probleemid ka kuidagi kapitaliste huvidega siduda, et kui keegi ei oska enam plakatite pealt hinnasoodustust välja lugeda ja inimesed on nii nõmedaks läinud, et enam telekast ka aru ei saa, siis jäävad head asjad müümata ja usin eesti ettevõtja ei saagi Ferrariga sõita.