Lamekuvari põhieelised on värelus- ja moonutusvaba pilt, väike voolutarve ja kergus (ca 5-6 kg). Reguleeritakse vaid heledust ja kontrastsust, geomeetriat pole üldse vaja reguleerida. Pildi diagonaal vastab täpselt kuvari suurusele, st 15-tollise lamekuvari pildi diagonaal on 15 tolli. 17-tollise kineskoopkuvari pildi diagonaal on aga mitte 17, vaid umbes 16 tolli, mis ikkagi on veidi suurem kui 15-tollisel lamekuvaril.
Et oma silm on kuningas, siis otsustasin lamekuvareid proovida. Paljudest Tallinna poodidest saab lamekuvareid paremal juhul vaid tellida, letis neid tavaliselt ei ole. Lõpuks õnnestus siiski kokku leppida HP L1500 ja AOC LM-500 lamekuvari osas. Viimane on Eestis müügil olevatest üks odavamaid, maksab K-Arvutisalongis 17700 kr. Enamasti on 15-tolliste lamekuvarite hinnad üle 20000 krooni.
HP L1500
See Hewlett-Packardi töökohaarvutitele mõeldud lamekuvar on lihtsa konstruktsiooniga, ilma igasuguste lisavõimalusteta. Mõõtmed on 376x353x170 mm, mass 5,8 kg, voolutarve 36W. Eraldusvõime on kuni 1024x768. Maksimaalne kontrastsus on 350:1, heledus 165 cd/m2. Vaatenurk on 120 kraadi horisontaal- ja 110 kraadi vertikaalsuunas. Sellest piisab, et kuvari ees saaks istuda ka mitu inimest. Hind USAs on 1150 dollarit.
Esimene kogemus oli paigaldamismugavus. Kerget lamekuvarit võib laua pinnal hõlpsasti sobivasse kohta paigutada. Ruumi on järsku laialt. Paneeli saab sobiva nurga alla kallutada. Signaalikaabel arvuti pistikusse, välise vooluadapteri juhtme üks ots seinakontakti, teine kuvari külge ja võibki arvuti käivitada. Windows 98 keskkonnas tuvastati uus seade ja soovitati laadida disketilt draiver. Disketil on ka parameetrite automaatseadistamise utiilit, mille käivitab vajutus kuvari nupule Auto. Selle abil tsentreeritakse pilt ja pannakse paika muud parameetrid. Windows 2000 keskkonnas oli asi veel lihtsam. Draiverit polnud vaja ja pilt oli kohe paigas. Edaspidi tuleb vajaduse korral (sõltuvalt valgustustingimustest) muuta ainult kuvari kontrastsust ja heledust.
Teksti ja tabelitöötluse korral mingeid probleeme ei olnud. Selleks sobib lamekuvar väga hästi. Proovisin ka arvutimänge, mitmesuguse suuruse ja pikselite arvuga pilte (nt Coreli foto-CDlt) ja DVD-mängufilme. Filmi korral tuli ATI DVD-pleieri aknas suurendada heledust. Subjektiivne üldmulje oli selline, et pildi kvaliteet on kas võrdne või jääb veidi alla 17-tollisele lameda esipinnaga kineskoopkuvarile. Pildi geomeetria on aga laitmatu. Kuvari sisselülitamisel tuleb pilt kiiresti ette ja selle mõõtmed ning geomeetria on stabiilsed.
AOC LM-500
Erineb HP kuvarist selle poolest, et vooluadapter on kuvarisse sisseehitatud. Eraldusvõime on 1024x768. Vaatenurk on 100 kraadi horisontaal- ja 80 kraadi vertikaalsuunas. Mass 4,5 kg. Reguleerimiseks on üks ümmargune nupp (vt pilti) ja ekraanimenüü, mis alguses on veidi ebamugav. Mingeid lisavõimalusi ei ole. Windows 98 keskkonnas tuli disketilt laadida draiver ja korraliku pildi ette saamisega oli veidi tegemist, kuna juhendit kaasas ei olnud. Windows 2000 keskkonnas lisadraiverit vaja ei olnud ja pilt pandi paika automaatselt. Pildi kvaliteet on umbes sama mis HP L1500-l, vähemalt ei suutnud ma silma järgi vahet teha (hind on aga madalam). Jäme must signaali ja toitejuhe ei sobi kokku heleda kuvari korpusega.
Kokkuvõtteks
Kui hind takistuseks pole, võib julgelt hankida ükskõik kumma vaadeldud lihtsa lamekuvari. Pikaajalise töö korral peaksid nad nägemisele vähem kahjulikud olema kui kineskoopkuvarid. Mulle tundub, et 15-tollise lamekuvari hankimist tasuks kaaluda juhul, kui selle hind oleks praegusest umbes kaks korda madalam, st alla 10000 krooni. Otsus sõltub muidugi ostja rahakoti paksusest. Et katsetamise aeg oli lühike, siis paluksin kommentaare neilt, kes lamekuvarit pikemat aega kasutanud on. Kuidas see sobib arhitektidele või AutoCADi kasutajatele?
Ajakiri PC Magazine avaldas ülevaate 14 lamekuvari testimise kohta. Toimetuse lemmikuks valiti Philips 150P ja ViewSonic VP151. L1500 pälvis päris hea hinnangu.
