Meie riigis mõistab õigust kohus, mis lähtub otsuseid tehes kehtivatest seadustest. Ent kui otsus on avalikkuse õiglustundega nii suures vastuolus nagu Laiksoo juhtumi puhul, siis tuleb küsida, kas olid kohtunikud liiga leebed, jätsid osa olulisi fakte arvestamata — või on viga seadusetähes.

Kohus võttis arvesse Laiksoo süütunnistust ning, kuigi seda sõnutsi ei märgitud, ilmselt ka õrna iga. Kohus leidis, et õnnetust ei põhjustatud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Kuivõrd otsus tehti lühimenetluse käigus, siis jääb see sellisena kehtima, edasi kaevata seda ei saa.

Ent kõigest 17-le eluaastale vaatamata on Laiksoo hingel mitmeid varasemaid liikluseeskirja rikkumisi. Kui politsei eelmisel aastal teda peatada püüdis, siis vajutas Laiksoo lihtsalt lapatsit ja pani politsei eest minema. Samuti on Laiksoo varem kiirust ületanud ning ka varem juhtinud autot ilma vanema saatjata — täpselt nagu saatusliku õnnetuse ajalgi.

Kõik see ei kõnele sugugi vastutustundlikust noorest mehest, kes mõistab, mida tähendab rooli käes hoida. Vastupidi: Laiksoo varasemad teod tõendavad, et kolm elu nõudnud avarii ei pruukinudki olla õnnetu juhus, vaid sihiteadliku eeskirjaeiramise tulemus.

Muidugi ei toonuks Laiksoo reaalne vangipanemine hukkunuid ellu tagasi. Samuti leevendanuks see vaevalt surmasaanute lähedaste leina. Siiski edastab Laiksoo juhtum avalikkusele vägagi valvsaks tegeva sõnumi. Ja kõigest aasta pärast saab noormees juhiloa tagasi.