Lähiajaloo möla komisjoni lõpp

Ma pole kunagi aru saanud, mida kuradit aeti kunagise kirjaniku Paul-Eerik Rummo poolt juhitud ”imepärases” lähiajalookomisjonis, mis loodi ligi aasta tagasi. Mingi tüütu mula ja sekeldamine käis: kord astus Rummo läbi ka Tegelikkuse Keskus´i telesaatest, aga peale seda, kui ta oli ”kõik” ”ausalt” ära ”rääkinud”, sain ma kogu asjast veel vähem aru. Isegi Rummo kõige segasemad luuletused on tunduvalt selgemad, kui see ”enneolematu” ja loll ”komisjon”.

Lähiajalooga vehkimine on iseenesest väga vajalik ja üllas asi, aga seda peaks tegema niimoodi, et asjal ka tulemus oleks. Lätlased näiteks esitavad Venemaale hiiglasuure kahjutasunõude okupatsiooni ajal keeratud sita eest, aga meil pläägutab kusagil Toompeal ”lähiajaloo” ”komisjon”. Seejärel lubavad lätlased maalt välja saata kunagise N.Liidu sõjaväelased, aga meil väänab ”Rummo” mingit tüüfuseplekilist ”lauset”, mis ei oma ei algust, lõppu ega keskosa. See kusine komisjon pole suutnud väljapoole ühtegi lähiajalooga seotud ideed või isegi arusaadavat silpi paisata, aga Rummo vaatab ”mõtlikult” üle laua ning sosistab ”veenvalt”: ”Töö käib, seltsimehed lähiajaloo ohvrid!”

Maikuu alguse Tegelikkuse saates sattusin Kivisildnikuga Vene saatkonna galeriisse, kus oli üleval võigas näitus: ”avara” ”hingega” tiblad olid tassinud galeriisaali neile nii armsa viisnurga ja sirpvasaraga lipu (keelatud sümboolika), asetanud punase linikuga kaetud lauale nelgid ning ”sümboolse” kaks kääru leiba ja klaasi viina (leiva sõime Kivisildnikuga ära, viin osutus roiskunud veeks) ning toppinud seintele sadu fotosid ”kangelaslikust” nõukogune ”armeest”, kes parasjagu Euroopat ”vabastab”. Muuhulgas pilt Vabaduse väljakust, vene tankist ja Pihkva vanaeide olemisega naisterahvastest, allkirjaks ”Vabastatud Tallinna rahvas suhtlemas vabalt vene sõduritega”. Peale selle olid kõik ”selgitavad” sildid venekeelsed (keeleseaduse rikkumine). Vene saatkonna kunstigalerii asub teatavasti Pikal tänaval, seega linnulennult umbes saja meetri kaugusel pläägutava ”lähiajaloo” ”komisjoni” limasest lõuast. Kui juba saja meetri ”kaugusel” Rummost toimuvad sellised asjad, siis ma ei taha mõelda, mis toimub 200 meetri kaugusel või veel kaugemal.

Peale selle — komisjon kutsuti kokku pärast Lihula inetut ”Punase kraana” ja ”vene kraanajuhi” ”lugu”. Nii jääb mulle mulje, et Rummo ülesanne polnud mitte selgitada okupatsiooni ajal toime pandud jubedusi ning neid sõna otseses mõttes läände ja itta promoda, vaid pigem ”kaitsta” eesti rahvast tema enda ajaloo eest. Nõme, muud midagi.

Nüüd õnneks aeti ”komisjon” laiali, tatipritsimine ja tühi lõugade jahvatamine lõpetati. Tahaks väga loota, et sellist mõttetut ila enam kordama ei hakata. Marko Mihkelsonil on õigus: sellist komisjoni on vaja. Nõus. Omalt poolt lisan aga juurde, et seda ei tohi ”juhtida” ”Jevgeni Kogan”, ”Arnold Meri”, ”Edgar Savisaar” või ”Villu Reiljan”.