Iroonilisel moel on praegu kosmoloogide meelispõhimõtteks saanud Carteri antroopsusprintsiip, mille kohaselt on maailm just selline, et seal saaks eksisteerida inimene.

Öösiti tähistaevast imetlev inimene on ikka tahtnud teada, mis see on, mida ta sääl ülal näeb.

Viimase 80 aasta kestel on läbivaks loomismüüdiks olnud Suure Paugu teooria, mis väidab, et Universum paisub. Paisumise algust on püütud erinevate meetoditega kindlaks teha, numbrid kõiguvad siinkohal 12-20 miljardi aastani. Võrreldes maakera 4,5 miljardi aastase vanusega on see juba päris hea täpsus.

Tartu Tähetorni Astronoomiaringi presidendi ja õpiku Kosmoloogia autori Jaak Jaaniste sõnul mahub Universumi seletamise teooria ära kümnesse lausesse. “Need 10 lauset on püsinud üsna stabiilsetena. Need on Suur Pauk, paisuv Universum, punanihe ja sealt edasi juba teised järeldused. Temperatuur, vanus ja mõned parameetrid veel, nagu laeng ja ainetihedus, energiatihedus ja sellised füüsikalised suurused,” võtab Jaaniste teooria kokku.

Jaaniste sõnul on teadlased praegu esmakordselt seisus, kus andmeid on rohkem, kui neid töödelda jõuaks. Sellest hoolimata on viimase aja moesõnaks Multiversum, mis tähendab, et suure Universumi taustal on palju väiksemaid Suuri Pauke. Kosmoloogidele on abiks olnud ka fundamentaalfüüsikas tehtud avastused elementaarosakeste kohta. Üheksakümnendail Euroopas avastatud vahebosonid ning jaapanlaste neutriinode uurimine on samuti valdkonda oluliselt täiendanud. Lõhkise küna ette sattumist Jaaniste ei karda, kuna klassikaline kvantteooria on ajaproovile seni hästi vastu pidanud.

Samas on üle kogu maailma arendatav teooria muutunud nii keeruliseks, et tavakodanik ei kipu enam kosmoseteemast aru saama. Teise probleemina näeb Jaaniste noorte vähest huvi asja vastu. Hoolimata Jaan Einasto töörühma tuntusest tulevad Eestis Universumit uurima vaid üksikud fanaatikud. Seletatav on see ka külma sõja lõpuga, mis andis põntsu kosmoselaborite eelarvetele, seejuures ka isegi nii võimsa organisatsiooni nagu NASA omale.

Kõigest hoolimata pole teadlased kaotanud lootust leida Universumist elu. Näiteks tuleb iga paari aasta tagant kinnitusi teooriale Marsi elusorganismidest. Jaaniste usub, et inimesed mäletavad mõni aeg tagasi Antartikast leitud meteoriiti, mis nagu sisaldanuks Marsi baktereid. See on aga üks võimalikke tõlgendusviise. “Uskuda, et elu või mõistus on ainult Maa peal -- seda on vahel kosmiliseks šovinismiks nimetatud, see oleks ikka väga julge ütlemine,” lausub Jaaniste.

Siiski ei oska mitte keegi veel täpselt ja tõeselt öelda, mis on Universum ja mida see endas sisaldab. Jaaniste usub, et tõde on kindlasti kuskil olemas, kui hästi aga teadlaste matemaatilised mängud tõega vastavuses on, seda näitab vaid aeg.

Omamoodi iroonilisel kombel on kosmoloogide endi seas populaarne Carteri antroopsusprintsiip, mis ütleb, et Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks olla inimene.