Laasi: Tõniste pakendieelnõu purjetab õigel kursil

 (56)
Lauri Laasi
Foto: Andres Putting

Ettearvatud kombel on isamaaliitlasest Riigikogu liikme Tõniste eelnõu pakendiseaduse muutmiseks turmtulle satttunud. Kurb on see, et poolt- ja vastuargumentide kaalumise asemel kritiseeritakse eelnõud asjassepuutumatute argumentidega.

Meenutame, et Tõniste eelnõu sätestab, et edaspidi võib iga pakendiettevõtja valida, kas ta täidab oma pakendiseadusest tulenevad kohustused pandisüsteemi kaudu või konteinersüsteemi kaudu.

Ühel juhul viib inimene oma pudelid kaupluses olevasse panditaara automaati ja teisel juhul tänavanurgal olevasse pakendikonteinerisse. Esimesel juhul maksab inimene selle teenuse eest mitmekordselt kõrgemat hinda, mida justkui kompenseerib illusoorselt seesama kroon, mille masin talle tagasi annab. Vahest ei anna ka.

Tõniste eelnõu on suunatud ettevõtja valikuvabaduse suurenemise poole ja mitte mingil viisil pandisüsteemi hävitamise poole. Eelnõu kriitikud kujutavad seda ette pandisüsteemi lammutamisena ja maalivad hirmutavaid pilte. Tegelikult ei lammutata ju midagi ja kui pandisüsteem on nii hea, siis ilmselt ei lahku sellest süsteemist ükski ettevõtja. Ja kui lahkub, siis tuleks küsida, miks ometi?

Teisalt tahaks tähelepanu juhtida ka sellele, et pandisüsteem on monopoolne süsteem. Selleks, et riik ettevõtjale taolisi kitsendusi loob (sunnib ettevõtjaid pandisüsteemiga liituma) peavad olema kaalukad avalikud huvid.

Tõniste eelnõu kriitikud ütlevad, et kaalukas avalik huvi seisneb selles, et kui pandisüsteemi ei oleks, astuksid lapsed endale rannas klaasikillud jalga ja suureneks oluliselt metsaaluste prügistamine. Nad unustavad ära, et kaaluka avaliku huvi määratlemiseks on vaja ka empiirilist materjali. Seda neil ei ole. Järelikult on need väited tühised.

Poliitiliselt on olukord huvitav, sest ettevõtjasõbralikkuse ja liberaalsuse eest võitlev Reformierakond tahab igal juhul ettevõtja valikute suurenemist vältida, samal ajal kui konservatiivne IRL pooldab valikuvabaduse suurenemist. Kui Reformierakond unustab oma identiteedi ja ideoloogilise vundamendi, siis selleks peab olema mingi mõjuv faktor. Milline?

Argumenteeriks natuke Tõniste poolt. Näiteks on riigihangete seaduses kirjas, et kui kahe samahinnalise pakkumise puhul on üks lahendus keskkonnasõbralikum, siis tuleb valida keskkonnasõbralikum pakkumine. Antud juhul tundub, et Tõniste pakutav lahendus on mõlemat — teeb ettevõtja ja seega ka tarbija jaoks kauba lõpphinna odavamaks ja on ühtlasi ka keskkonnasõbralikum. Seda väidet kinnitab ka Euroopa Komisjoni poolt eelmisel aastal esitatu.

Jääb üle küsida, et mis huvid on siis nendel inimestel, kes selle eelnõu vastu võitlevad? Tarbija jaoks asja odavamaks tegemine ega keskkonnasõbralikuma lahenduse eest võitlemine see ei ole. Mis see siis on?