Nõnda väitis Jessica Stern Harvardi ülikoolist, et sissetung Iraaki ilma laia rahvusvahelise toetuseta suurendas tegelikult al-Qaida ning selle poolehoidjate võimalusi väita, et Ameerika Ühendriikide eesmärk oli pigem islamimaailma alandamine kui iraagi rahva vabastamine. Sterni sõnul on valdavalt moslemielanikkonnaga riikides usaldus Osama bin Ladeni vastu suurem kui president Bushi vastu. Organisatsiooni Human Rights Watch direktor Kenneth Roth jagas seda seisukohta, öeldes, et samal ajal kui Bush on juhtinud sõda terrorismi vastu, on see sõda ise saanud al-Qaida kõige suuremaks värbajaks.

Austraalia endine välisminister ning ühe rahvusvahelise mõttekoja esimees Gareth Evans avaldas seisukohta, et terrorismivastase sõja lõpptulemus on “rohkem sõda ning rohkem terrorit”. Evans tõi näiteks Iraagi, kus kõige ebausaldusväärsem põhjus sõtta minekuks — terrorism — on nüüd selle sõja kõige laastavam tulemus.

Iisraeli endine peaminister Ehud Barak ütles, et terrorism on praegu kaugelt surmakülvavam kui 20 aastat tagasi tänu suitsiidipommitajate levikule ning kuna terrorirühmitused üle kogu maailma koordineerivad oma tegevust rohkem.

Julgeolekuekspertide pessimismi jagab ka avalik arvamus. Tippkohtumise alguses avalikustatud uuring kinnitab, et enamiku inimeste arvates on maailmast saanud vähem turvalisem paik. Sellisel seisukohal on 64 protsenti eurooplastest. Vaid 15 protsenti Euroopa elanikest arvab, et elu on turvalisemaks muutumas.

Julgeolekuanalüütikud tõdevad, et sõda terrorismi vastu on al-Qaidat küll nõrgestanud, kuid hoiatavad terroristide uue põlvkonna pealekasvu eest. USA välisministeeriumi terrorismivastase võitluse koordinaator J. Cofer Black ütles eile BBCle, et kuigi kaks kolmandikku al-Qaida teadaolevatest juhtidest on kinni võetud või tapetud, tuleb muret tunda noore generatsiooni pärast.

Julgeolek ja terrorism on Davosis peetava majandusfoorumi kesksed teemad.