Laaneots: Venemaa seisab Eestil risti ees
Ants Laaneots: 14:20 Jah. USA kuulutas avalikult välja sõja rahvusvahelisele terrorismile. Sisuliselt viis relvajõud eriolukorda. Peale seda otsust järgnesid praktilised sammud, sealhulgas raha eraldamine sõja tarbeks. Vist 20 miljardit dollarit, mis kirjutati sisuliselt kaitse-eelarvele lisaks.
Varsti järgnes ka NATO otsus vaadelda sündmusi lepingu artikli 5 raames.
Selge, et need kõik on lisakulutused ja ilmselt leitakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Kuna USA on moodustamas antiterroristlikku koalitsiooni, siis ilmselt eraldatakse veel täiendavaid. Mitte ainult kaitseministeeriumidele, vaid ka näiteks siseministeeriumidele.
Arvan, et Eesti kaitsekulutusi ei tuleks suurendada, küll aga tõsiselt mõelda kodanikukaitse süsteemide parandamisele.
Relvastatud terrorismikampaania Eestini ei jõua, kuid kaudselt on meil oht sattuda terroriaktide tagajärgede löögi alla. Nagu metanoolijuhtum, sai meditsiin küll auga, aga siiski vaevu hakkama kriisijuhtumiga. Aga kannatanuid oli seekord vaevalt sadakond.
Ekker: 23:05 Kuidas on võimalik pidurdada mõne katku, viiruse või surmabakteri ülemaailmset levikut, kui nakatatud oleks näiteks terve NYC?
Ants Laaneots: 14:23 Mina ei ole päris õige vastaja sellele küsimusele. Küsimus puudutab rohkem meditsiini ja tsiviilkaitset. Aga seda on muidugi ülimalt raske.
udu: 00:57 Kui reaalne on, et “äri” taga on hoopiski Mossad või mõni muu org., kellele oleks kasulik kui USA nende eest moslemeid nahutaks? Teadupärast panid riigipäevahoone ka natsid ise põlema ja said sealt hea põhjuse…
Ants Laaneots: 14:25 See ei ole tõenäoline ja arvan, et kõigil lääneriikidel on piisavalt kindel luuresüsteem, et öelda 99,9-protsendilise täpsusega öelda, kes on teo autorid.
Hans Konn: 08:57 Kuidas võita 21. sajandi sõda, kui vastasteks on terroristid ning nende sihtmärgid on tsiviilisikud ning infrastruktuur, kus viibib võimalikult palju tsiviilisikuid? Kas see sõda ei ole juba eos kaotatud?
Ants Laaneots: 14:27 Võib nõustuda, et sõda rahvusvahelise terrorismi vastu on senistest hoopis erinev. Seda võib võrrelda arstide võitlusega vähihaigusega.
Terrorism on nagu vähk: kuskil on kasvaja, kuskil on metastaasid ehk siirded, mis hõlmavad kuni 60 riiki.
Eriti tähtis on täpne luuretöö ja täpsed kirurgilised operatsioonid, mis ei tohiks olla suuremastaabilised. Võitlus saab edukas olla ainult siis, kui kasutatakse kombineeritud politsei, sõjaväe, poliitilise, diplomaatilise ja majanduslikke jõudusid.
Tuleb ka välja selgitada juured ehk põhjused.
Kui rikkad riigid ei aita vaeste riikide elujärge parandama, siis ei jõua ilmselt kunagi lõpule võitlus terrorismiga.
Sõjaline pool on selles tegevuses üks väiksemaid.
Rats: 12:44 Härra kindral, teie arvates, kas Afganistanis on maavõitlus tõesti nii lootusetu, kui viimasel ajal igal pool ajakirjanduses väidetakse? (et ei suutnud NL Afganistanis sõdida, ei suuda nüüd ka lääneriigid).
Ants Laaneots: 14:30 Minu arvatus on maailma ajakirjanduse suhtumine hüsteeriline.
Kuna enamus sõnavõtjaid on asjatundmatud, siis arvatakse, et kohe-kohe, avavad ameeriklased sõjategevuse.
Tegelikult on ettevalmistamine palju keerulisem. Praegu on luureorganisatsioonidel väga vähe informatsiooni vaenlase kohta, aga vaenlase hindamine on kõige esimene ülesanne sõjalise operatsiooni ettevalmistamisel.
Ma ei usu, et neil on detailne plaan tegutsemiseks olemas, üldkava aga kindlasti. Nagu te teate, on jõudude koondaminegi väga keeruline, sest isegi Pakistanis on see problemaatiline.
Ameeriklased ei ole nii rumalad, kui ajakirjanus üritab väita.
Taleban püütakse kindlasti kukutada, aga afgaanide endi kätega. Praegu otsitakse mõõdukat opositsiooni, vana afgaani kuningas otsiti välja ning otsitakse ka välismaiseid piisavalt tarku afgaane, et moodustada uus valitsus.
Ameeriklastel on kolm eesmärki: hävitada bin Laden, ning kõrvaldada võimult Taleban. Asemele üritatakse panna mõõdukaid ning poolläänelike vaadetega valitsust.
Grga: 12:46 Kui tõenäoline on, et Venemaa soovib USAlt terrorivastases võitluses aitamise eest seda, et Balti riigid NATOsse ei pääse?
Powell juba õpetas baltlasi, et venelastega peaks ikka paremini läbi saama…
Ants Laaneots: 14:37 See ei ole tõenäoline, see on reaalne.
Venemaale andis terroriakt tohutud võimalused suure kasu saamiseks.
Väljundeid on neli: 1. Lahti saada surmavaenlasest Talebanist, mis destabiliseerib ka Vene siseolukorda, eriti mis puudutab tšetšeene.
2. Sõda terroristidega annab hea ettekäände terrorismi silt külge panna kõikidele opositsioonirühmitustele. Selle sildi all saab toime panna genotsiidi.
3. Miks see Putin praegu ringi reisib? Putin üritab tõestada, et NATO on oma aja ära elanud ning laienemisel pole mõtet, et Venemaa pole enam vaenlane jne…
Ma siiski arvan, et laienemise peatamine ei lähe korda. Ameeriklased ja Lääne-Eurooplased ei usalda siiski Putinit. Venemaa on suurest õnnest pea kaotanud ja võib suuri prohmakaid teha, mis sunnib läänt endiste otsuste juurde jääma.
4. Kõige selle kaudu püütakse mõjusfääris hoida SRÜ-d ja endist NL-i territooriumi. Aga Venemaa ise sõdida ei taha ja sellega kaotavad nad tugevalt oma eeliseid.
kah ants: 13:14 kas dalai-laama võiks olla rahuvahendaja ameeriklaste ja araablaste vahel?
Ants Laaneots: 14:40 Mis mõju dalai-laamal maailmas üldse on?
Tema rolli küll mõjuvaks ei saa pidada.
Armand Joost: 14:33 Milline sojaline jõud on kaitsevoime seisukohalt oige võimsam samade kulutuste juures, kui arvestada, et kulutused on 3-4% Eesti eelarvest: * maajõud * õhujõud * erevagi * spetsiaalteenistused * tugev politsei * infoministeerium
Ants Laaneots: 14:41 Et mis on erinevate väeliikide omahind?
Kõige kallimad on õhu- ja merejõud, kõige odavam on maavägi.
zuuz: 14:21 Kuidas saaks hakkama 21 saj. sõjas Eesti kaitsevägi ?
Kas Eesti kaitsevägi saaks hakkama selliste terroristlike gruppide likvideerimisega?
Ants Laaneots: 14:43 Terroristlikud grupid võivad ka erinevad olla. Väikestega, kus on 10-40 liiget, saaksime kindlasti hakkama.
Terroristlik äkkrünnak, kus võib osaleda kümneid tuhandeid, on palju raskem muidugi.
Eestis tuleb kiiresti lõpetada maakaitseväe loomine. Mis oleks nagu turvapadi üle Eesti, ja väga kiire reaktsiooniga. Mina pean seda praeguseks prioriteediks, mis võib baseeruda ka Kaitseliidul. Häda on see, et Kaitseliit on praegu väike, tarvis oleks vähemalt 30.000 liiget.
janis: 13:40 Hr Laaneots! Mis Te arvate, kui kaua kestavad minimaalselt sõjalised operatsioonid, et USA saavutab oma eesmärgi Afganistanis???
Ants Laaneots: 14:45 Ajalisi tärmineid ei julge keegi välja panna, ilmselt ei tea seda ka ameeriklased ise. Kõik sõltub sellest, kuidas olukord kujuneb ning protsess on pikaajaline.
Kogu terrorismivastane kampaania võib kesta viis kuni kümme aastat, see on nagu vähkkasvajaga võitlus.
uudisteagentuur eta: 14:45 Kas Eestis on praegusel hetkel alles jäänud mingisuguseid tuumavarjendeid? Kui jah, siis kui palju neid on ja kus?
Ants Laaneots: 14:48 Puhtal kujul tuumavarjendeid Eestis polegi olemas olnud. Potjomkini külasid siiski oli.
Tsiviilkaitsesüsteem tavarelvade vastu siiski oli olemas ning pärast taasiseseisvumist need jäeti maha. Tsiviilkaitse tuleks uuesti üles ehitada, nagu ma ka alguses rõhutasin.
Näiteks Šveitsis on täielikult komplekteeritud varjendid olemas kogu elanikkonna jaoks.
Soomlased võivad varjenditesse Helsingi alla ära peita kogu linna elanikkonna.
Armand Joost: 14:30 Kas terrorismi aitaks vahendada rangem kord ja järelvalve relvade üle — mõtlen siinkohal, kui üritataks kehtestada ülemaailmseid uusi standardeid, mis suuremate organisatsioonide liikmetele oleksid kohustuslikud
Ants Laaneots: 14:50 Ülemaailmset ranget politseikorda on raske kehtestada. See võiks olla küll soodustav faktor, kuid otsustavat mõju tal ei ole.
Terrorismi väljajuurimiseks tuleb likvideerida põhjus, ning see ei ole sõjaline võitlus, vaid pigem majanduslik.
ardi: 12:49 räägitakse ikka, et uus sõda käib salaja ja arvutivõrkude kaudu. kas ja kui palju valmistub eesti selliseks konfliktiks?
korralik it-luure teeb palju rohkem ära kui eesti paar tuhat regulaarväelast ilma ühegi tankita kokku.
Ants Laaneots: 14:54 Küberneetika ei ole võitlusvahend, vaid puudutavad juhtimis- ja infokogumisprotsesse. Nii et rääkida “kübersõdadest” on väär.
Informaatiline mahajäämine meil arenenud riikidest on päris suur.
Lõplik sõna lahinguväljadel jääb ikka relvadele, mille taga on inimesed. Tehnoloogiline või kübersõda on fantasööride peas rohkem.
Sõda on kõrgtehnoloogia ja inimese tegevuse kombinatsioon.
