Muidugi on antiikmängudega võrreldes ka erinevusi, näiteks lähevad suured mehed ringi kaetud kehaga.

“Mul on hea meel, et elan ajal, mil tuleb võistelda riietes,” ütles Ameerika kuulitõukaja John Godina, Sydney mängude pronks ja 1996. aasta olümpiahõbe. “Ma olen kindel, et see teeb rõõmu ka vaatajatele,” lisas 129 kilogrammi kaaluv sportlane.

Godina on antiiksete tavadega ilmselt paremini kursis kui tema rivaalid, sest ta võttis kümmekond aastat tagasi California ülikoolis õppides ka antiikolümpia kursuse.

“Ma mäletan ka, et võistlejad olid täielikud professionaalid ja said miljonärideks. Vähemalt siis, kui nad võitsid!” oli Godina lootusrikas.

Godina polnud ainus, kes on tänulik, et võistlejatel tuleb kuulitõukeringis näidata ainult oma oskusi.

“Meil on antiikajaga võrreldes pisut rohkem riideid seljas ja see on hea,” ütles Austraalia sportlane Justin Anlezark.

Anlezark tunnistas, et tal on hea meel, et kuulitõuge on Ateena olümpial erilise tähelepanu all, kuna võistlus toimub kaks päeva enne kergejõustiku põhiprogrammi algust. Samas tunnistas kuulitõukaja, et riiete selgajätmine on talle kergendus, kuna ta teab hästi, et ta keha pole just spoermodelli oma.

“Kui ma uksest sisse astun, pean ootama, kuni tagumik järele jõuab,” tunnistas Rahvaste Ühenduse meister kuulitõukes.

Kuigi antiikolümpiamängudel tavaliselt kuulitõuget kavas ei olnud, valiti antiiksel staadionil läbiviimiseks just see ala.

Algul teatasid mängude korraldajad küll, et Olympias peetakse kettaheitevõistlused, kuid sellest loobuti hirmu tõttu, et ajaloolised monumendid võivad kahju saada.