Kust leida raha õpetajate palgatõusuks?
INDREK NEIVELT
pankur
Õpetajate palk peaks olema kindlasti kõrgem, kui see praegu on. See võib meeldida või mitte, aga me peame koole sulgema, sest lapsi on maal varasemast vähem ja lisaks ei vasta praegune koolivõrgustik enam sellele, kus inimesed elavad. On selge, et vajalikud ümberkorraldused võtavad kaks-kolm aastat aega.
Kust võtta senikaua raha? Arvan, et peaksime reformide läbiviimisel õppima Euroopalt ehk siis sellest, kuidas Euroopa Kreekat kasvatab. Raha lubatakse siis, kui tehakse reforme. Muidu raha ei anta. Kui koolireformis on kokku lepitud ja see paari aasta jooksul ka ellu viiakse, tuleks puudujääv summa näiteks reservidest võtta. Toetan maksusüsteemi muutmist, aga kahjuks ei ole valitsusel selleks mandaati.
ERIK ARU
TTÜ majandusteooria õppejõud
Laenu võtmine jooksvate kulutuste katmiseks on praeguses finantskeskkonnas väga kahtlane samm. Töötukassa reservid on kõigil hambus, aga mina neid küll ei näpiks – suhtun meie majanduse edasisse imelisse toibumisse pigem kahtlusega. Õpetaja palk peaks keskmist märksa ületama, aga kas ja millal see Eestis sinnamaale jõuab, ei kujuta tõesti ette. Ma ei usu, et nii suurt summat riigieelarve üheltainsalt kulurealt kärpida annab. Aga kui seda tahetakse leida, siis see ka leitakse.
TÕNIS LUKAS
riigikogu liige, IRL
Õige oleks planeerida õpetajate palgaraha suurendamist praegust maksukoormust arvestades. Kui eelarve maht igal aastal tõuseb, peab suurenema ka haridusele ette nähtud rahasumma, sest vastavalt kokkuleppele ei tohi tema osakaal riigieelarves langeda. Nii tuleb palga alammäärade tõstmiseks leida osa lisarahast eelarve kasvu arvelt, osa palgatõusuraha „vabaneb” aga seoses klassikomplektide arvu vähenemisega.
Raske on taastada õpetajate usaldust valitsuse ja riigikogu suhtes, kui õpetajate palgad ei tõuse, küll aga tõusevad riigikogu liikmete palgad. Olen õpetajatega solidaarsuse märgiks aasta algusest loobunud riigikogu liikme palgatõusust, kandes vastava summa igal kuul sihtasutuse Noored Kooli arvele. Loobun palgatõusust, kuni õpetajate palk taas tõusma hakkab.
EIKI NESTOR
riigikogu liige, sotsiaaldemokraatlik erakond
SDE ettekujutuses on õpetajate palgatõusuks vajaliku raha katteallikaid kaks: täiendava astme sisseviimine suurtele tuludele ja kaitsekulutuste tõus valitsuse poolt kavandatust väiksemas mahus. Kui möödunud aastal olid kaitsekulud 1,75% SKP-st, siis meie pakutud tõus oleks olnud 1,78% valitsuse heakskiidetud 2%-ni viimise asemel. Õpetajatele 35 miljoni leidmiseks oleks sellest piisanud.
Et õpetajate palk oleks stabiilselt Eesti keskmisel tasemel, on vaja läbi viia maksureform. Otseste maksude osakaal riigi tuludes peaks tõusma (tulumaks, varamaksud) ja kaudsete maksude (käibemaks, aktsiisid) oma langema.
MAILIS REPS
riigikogu liige, Keskerakond
Vahendid 2012. aasta riigieelarves õpetajate palga tõstmiseks vähemalt Eesti keskmise palgani on olemas. Näiteks suurendati kaitsekulutusi 61 miljoni euro võrra. Samuti leiti 2012. aasta riigieelarves raha Euroopa stabiilsusmehhanismi esimeseks sissemakseks – 30 miljonit eurot – sisemiste ressursside ümberjagamise teel. Kolmanda võimalusena näen tulumaksumäära tõstmist keskmisest kõrgemat palka teenivatel inimestel.
Minister Jaak Aaviksoo lubadus koolivõrgu korrastamisest vabaneva rahaga õpetajate palka tõsta ei ole tõsiseltvõetav. Gümnaasiumide sulgemine ei taga lisaressursse, kuna ümberkorralduste käigus tekivad täiendavad kulud koolitranspordile ning õpilaskodude ehitamiseks ja ülalpidamiseks.
JANNO REILJAN
TÜ majandusõppejõud
Regulaarsete eelarvekulude kate peab tekkima maksutulust. Kõige põhjendatum on seada sisse ettevõtte tulumaksu normaalne süsteem, st maksustada teenitud kasumit. Nn jaotatud kasumite maksustamisest hoiavad kõrvale just väliskapitalil baseeruvad ettevõtted, mis ekspluateerivad nii tasuta Eesti haridussüsteemi ettevalmistatud tööjõuressurssi.
Põhjendatuselt järgmine oleks individuaalse tulumaksu tõstmine algsele tasemele – 26%. Haridusest, eriti kõrgharidusest saavad eelkõige kasu suurema sissetulekuga inimeste lapsed, sest neis peredes osatakse üldjuhul haridust enam väärtustada. Suurema sissetulekuga inimesed on ise samuti tavaliselt rohkem kasu saanud tasuta pakutavast haridusest. Oleks õigustatud, et nad annaksid hariduskulude katteks suurema panuse.
