„Tänavust debatti jälgides on silma-kõrva jäänud küll hulgaliselt populistlikke lubadusi, kuid paraku ei ole nende populistlikkusele avalikkuses suurt tähelepanu pööratud," ütles edetabeli koostamise eestvedaja Annika Uudelepp Praxisest.

Uudelepa sõnul on targa riigi ja arutleva demokraatia üheks suuremaks vaenlaseks populism: „Seda võib käsitleda kui dopingut valimisvõi(s)tlustel lühiajalise edu saavutamiseks."

Populism võib avalduda mitmel moel, näiteks:

• majanduslik populism - ilmselgelt ebarealistlikud rahalised lubadused;
• ülelihtsustatud lubadused - väga lihtsate lahenduste pakkumine keerulistele poliitilistele probleemidele;
• „voorusliku rahva" ja „kurja võimu" vastandamine;
• emotsionaalsed üleskutsed ja loosungid, mille sisu jääb ebaselgeks;
• kriisinarratiivi rõhutamine - populistlik retoorika põhineb tihti eeldusel, et ühiskonnas/poliitilises süsteemis on kriis ning vaja on kiireid muudatusi.

Edetabeli koostamiseks töötasid 20 eksperti läbi 250 lehekülge erakondade valimisplatvorme. Sõelale jäi 35 populistlikku lubadust ja loosungit, mida omakorda hindasid 112 arvamusliidrit.

Delfi vormis populismi edetabeli esimesed 15 väidet küsitluseks, et ka Delfi lugejad saaksid anda hinnangu, milline valimislubadus nende arvates on kõige populistlikum. Hindamise lihtsustamiseks on väited varustatud selgitusega.

Algatuse juhtrühma liige Andres Reiljani sõnul võib populismi näitena tuua ühiskonna eri rühmade vastandamist, keeruliste probleemide lihtsustamist ning kaasahaaravasse retoorikasse paigutamist. „Samuti ka katteta või lahtiseletamata majanduslike lubaduste esitamist," loetles Reiljan.

Algatuse korraldajad tõdesid, et populismi leiab iga erakonna platvormist. Kõige vähem populistlikuna on oma programmi koostanud tänased võimuerakonnad ning teises äärmuses asetseb omakorda parlamendiväline EKRE, mis kasutab kõiki populismi tööriistu nagu retoorika, vastandumine ja keerulistele probleemide lihtsustamine.

„Mitmed majanduslikult ebamõistlikud või teostamatud lubadused on hõivanud populismi edetabelis kõrged kohad," ütles juhtrühma liige Erkki Karo. Näitena võib siinkohal tuua 1000-eurose miinimumpalga ja Euroopa Liidu odavaima elektri.

Et mitte lasta erakondadel end haneks tõmmata, tuleb valijatel tähele panna, et igal erakonnal on lubadusi ja arusaamu, millesse tuleb suhtuda kriitika ja skepsisega ning nõuda seletusi lubaduste tegeliku mõtte, katteallikate ja sisu kohta.