Küsimus Mart Laarile: Millal taastatakse õppelaenu hüvitamine?
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles „Eile peetud konsultatsioonide põhjal saame öelda, et Isamaa ja Res Publica Liiduga on meil maailmavaateline ühisosa kõige suurem.“
ETV valimisstuudios, erakonna esinumbrite debatis jagunesid erakonnad kaheks: ühel poolel oli tasulise kõrghariduse ideega ainsana Reformierakond ja teisel pool tasuta kõrgharidust toetavad erakonnad - IRL, Eesti Keskerakond ja SDE. Tundus, et sellise „koalitsiooni“ tekkimine oli Andrus Ansipilegi ootamatu ja võimalik, et just see ajas peaministri nii pabinasse, et ta kuni debati lõpuni ei suutnud ennast koguda, kui mitte arvestada varasemalt reklaamidest päheõpitud loosungite kordamist.
IRLi esimees Mart Laar kasutas debatil jõuliselt juba nende reklaamikampaaniast tuntuid seisukohti ja kuulutas julgelt: „Tasuta kõrgharidus tuleb!“.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuletas Laarile meelde, et kui toetatakse tasuta haridust, siis tuleks alustada sellest, et õppelaenude kustutamine uuesti taastatakse, sest paremerakonnad selle ju tühistasid ja selline käitumine ei kõlba mitte kuhugi. „Kui ollakse nõus tasuta kõrgharidusega, siis tuleks sinna juurde panna õppelaenu hüvitamise taastamine ja lõpetada ära vahepealne segaduste aeg.“ rõhutas Savisaar.
Ootamatult oli Laar ka sellega nõus ja lausus, et selles küsimus on neil Savisaarega „absoluutne“ üksmeel, lubades, et õppelaenu hüvitamise valus küsimus leiab lahenduse. Laari hinnangul on valitsus varemgi nii käitunud, et kõigepealt tehakse kärbe ja hiljem pannakse eelarvest raha tagasi, samamoodi olevat käitutud näiteks pensionifondide küsimuses.
Laari avaldus oli seda üllatavam, et sõnad ja teod on paremerakondadel juba pikemat aega lahus käinud - veel 20. jaanuaril hääletati õppelaenu hüvitamine IRL-i ja Reformierakonna 42 poolthäälega maha ning eelnõu menetlemine lõpetati. Noored emad ja üliõpilased võtsid otsuse vastu nördimusega, sest 2009. aasta suvel lõpetati õppelaenu hüvitamine ära vaid nädalase etteteatamisega. Laar on varemgi esinenud ülijulgete avaldustega – tööpuuduse kasvades lubas ta luua 50000 töökohta, mille kohta tänaseni korralikud andmed puuduvad, mitu kohta ta valitsusega üheskoos täpselt luua on suutnud. Debatist jäi õhku siiski lootus, et erakonnad seekord täidavad tudengitele antud lubadusi.
Usun, et Mart Laari seisukohad olid tudengitele selgemast selgemad, hoolimata sellest, et paljude haridusekspertide hinnangul ei olnud IRL-i väljakäidud kõrghariduse ideed kampaanias lõpuni läbi mõeldud ja jäid samasse kategooriasse eelnevalt Tõnis Lukase poolt sügisel pakutud kõrghariduse järelmaksu ideega, mis seejärel IRL-i poolt maha vaikiti.
Reformierakond on otsustanud alustada koalitsiooniläbirääkimisi IRL-iga. Kogu protsess näib olevat „vana supi“ soojendamine, sest juba valimiste ööl jõudis Ansip hõisata, et eelistatakse ka seekordses koalitsioonis olla just IRL-iga („Nende erakondade seisukohtades polevat vastuolusid“).
IRLi lepingus valijaga on öeldud: „Kehtestame tasuta kõrghariduse, et hea haridus oleks noortele kättesaadav sõltumata nende pere sissetulekutest.”
Igal noorel tekib sellises olukorras küsimus - kuidas on see võimalik, et Mart Laar näeb oma erakonna seisukohtadest hoolimata heameelega koalitsioonipartnerina Reformierakonda, kes kahjuks ei näe Eesti kõrghariduses teist teed, kui kehtestada lõplikult tasuline kõrgharidus? Kas üksteist välistavad seisukohad näitavad, et need kaks erakonda jagasid tühje lubadusi? Kumma erakonna valijad saavad petta? Kas IRL-i leping ikka kehtib?
Pärast laupäevast debatti on oluline küsimus ka see, millal pannakse koalitsioonikõneluste lauale Mart Laari lubatud õppelaenu hüvitamise taastamine – kas üldse pannakse? Kas Mart Laar peab oma sõna ja täidab väljakäidud lubaduse taastada õppelaenude hüvitamine? Need on küsimused, millele inimesed ootavad praegu vastuseid.
Jaanus Riibe on Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär.
